CRII: TL sei Frazíl Liu Iha Mundu Featured

By Joenaca da Conceicao Outubru 12, 2020 1279
Konferensia Imprensa kona ba  relatoriu CRII Konferensia Imprensa kona ba relatoriu CRII

Dili: Relatóriu komitmentu redusaun Dezigualidade indisse tinan 2020 (commitment to Reducing Inequality Index( CRII) ne'ebé públika husi Oxfam no Development Finance Internasionál hatudu katak Timor Leste tama klassifikasaun 124 iha okos husi nasaun 158.

" Ne'e signifika katak Timor-Leste frajíl ba indikadór barak ne'ebé sukat komitmentu atu hamenus dezigualidade entre ema riku no ki’ak iha area dezempregu, taxa no polítika traballadór sira" dehan portavoz Oxfam Ines Martins iha nia knaar fatin Hudi laran, Segunda-Feira (11/10).

Nia hateten totál Orsamentu Jeral Estadu (OJE) ba tinan 2019 governu Timor-Leste investe de'it 22% ba área servisu públika hanesan Edukasaun, Saúde no protesaun sosiál kompara ho nasaun seluk ne'e ki’ik los.

Tuir nia Timor Leste maka nasaun datoluk kraik liu husi nasaun hotu ba despeza públika hodi okupa fatin iha 156 husi nasaun 158.

Nia relata iha tinan 2019 ba área saúde governu gasta deit 4,5% kuaze menus husi nasaun sira iha rejiaun Ázia Leste & Pasífiku ne'ebé iha nia gasta media aas 11,4% no kuaze dala haat menus husi abuzu deklarasaun ne'ebé rekomenda presiza gasta orsamentu jeral estadu anualmente 15% ba area edukasaun.

Alende ne'e iha parte saúde Timor Leste nia persentajen ba saúde mak ki’ik liu rejiaun ázia no iha global tama iha Nobel da hitu ne'ebé tun liu.

"Iha tinan 2005 guvernu Timor Leste nia despeza 10,5% ba área saúde maibé iha 2019 tun kedas ba iha 4,5%", esplika nia.

Tuir nia estudu hatudu katak despeza ba saúde iha Timor Leste hatudu katak Timor Leste fó prioridade liu ba ema riku duke kiak sira, tanba ema kiak susar atu hetan atendimentu saúde sekundáriu ihaospitál nasionál no munisipál

" Ne'e iha bareira fízika kuandu ema kiak sira mak presiza tuir hetan doutor espesialista sira atu rende sira nia moras espesifiku ne'e susar liu mais ba ema riku sira ne'e fasil atu hetan" relata nia.

Iha area edukasaun nia dehan despeza OJE iha tinan 2019 governu aloka de'it 7,7% no persentajen ne'e kiik liu nasaun hotu iha rejiaun Ázia & Pasifik, menus liu dala rua husi tarjetu media iha nobel Ázia ho totál 15,8% ba edukasaun no menus dala hat husi nobel global nune'e mós menus dala lima husi rekomendasaun despeza edukasaun ne'ebé maka 20%.

 "Maske despeza ba edukasaun menus maibé ita bele hare’e progresu iha area balu, Inskrisaun sekundária mak sa'e husi 46.4% iha 2003 too 76.8% iha 2015 maibé iha desigualidade entre ruralno urbanu ba alfabetizasaun iha area rural 45.9% mak iha alfabetizasaun no 83.2% iha area urmanu" nia hakotu.

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV