Xanana 'Hirus', Husu Tribunál Lalika Ta'uk Featured

By Ekipa INDEPENDENTE Setembru 13, 2019 3888
Xanana Hirus Xanana Hirus

DILI: Prezidente partidu Congresso Nacional Reconstrução Timor-Leste (CNRT), Kay Rala Xanana Gusmão, ‘tensaun’ bainhira Tribunál hasai desizaun hodi pendente prosesu konstrusaun Portu Tibar balun tanba mosu disputa rai.

 

Maski nune’e, sosiedade sivíl enkoraja nafatin Tribunál atu labele ta'uk no tenke kontinua mantein nafatin desizaun tuir prosesu judisiáriu ne’ebé la’o hela.

“Bainhira Tribunál hasai desizaun ida ema hotu-hotu tenke hakru'uk, tanba ida ne'e desizaun ne'ebé aas liu kompara ho desizaun sira seluk”, tenik Diretór Ezekutivu Judicial System Monitoring Programme (JSMP), Casimiro dos Santos, iha knaar fatin, Kolmera-Dili, horisehik.

Tuir nia, bainhira ema hotu hakru'uk ba desizaun Tribunál ninia, ne'e mós interese nasionál tanba ema la hakru'uk maka bele implika mós ba situasaun sira seluk ne’ebé ema hotu laiha konfiansa ba Tribunál.

Tanba ne'e, tuir nia, desizaun saida de'it maka Tribunál foti iha regra legál, bainhira la konkorda bele dezafia desizaun ida ne’e liu husi rekursu.

Tuir observasaun ne’ebé organizasaun ne’e halo durante ne’e, seidauk identifika iha máfia justisa, maibé karik Xanana dehan iha bele aprezenta faktu hodi prosesa tuir lei.

“Atitude ne'ebé Xanana halo ne'e hanesan forma intervensaun ida, maibé Tribunál nia tenke firme ho ninia desizaun”, tenik nia.

Entretantu, Diretór Asosiasaun HAK, Manuel Monteiro hateten, Estadu Timor-Leste funsiona tuir lei, tanba ne’e órgaun tribunál hala'o nia servisu hodi fiskaliza aktu dezenvolvimentu ka polítiku ninia lala'ok.

Nia dehan, Konstituisaun RDTL ko'alia momoos kona-ba prinsípiu separasaun podér. Ida-idak halo servisu tuir ninia dalan, labele ba tama fila-fali ba órgaun ida seluk nia-servisu hodi prejudika kualidade servisu ne’e.

Tuir nia, intervensaun polítika husi Maun Boot ba setór judisiáriu, la’ós foin halo, maibé beibeik ona hodi hafraku sistema judisiáriu iha rai ne’e.

Manuel dehan, bainhira situasaun hanesan ne’e maka mosu beibeik neineik sei lori nasaun ne’e ba perigu, tanba lori persesaun públiku nian katak justisa iha Timor-Leste la'o la loos, nune’e ema hotu lakon konfiansa ba setór judisiáriu.

Deklarasaun (Xanana nian) hanesan fó sai iha televizaun hatudu momoos katak ne'e arrogánsia polítika. Arrogánsia hakarak atu domina buat hotu-hotu… di'ak liu lalika iha Estadu Direitu Demokrátiku, di'ak liu forma Estadu Liurai de'it ona”, tenik nia.

Nia hatutan, saida maka Xanana halo, tendénsia abuzu podér no atu sai liurai boot no hakarak hatudu katak laiha ema ida maka brani kaer nia.

Ne'e hatudu katak imi la barani atu kaer nia (Xanana), se nia sala mós imi la barani atu kaer nia, imi kaer nia ne'e tasi sa'e, lalehan monu,” dehan Manuel.

Maski nune’e, enkoraja atu Tribunál nafatin kontinua ho desizaun ne'ebé iha. Bainhira ema ka ajente ruma sente la satisfás ho desizaun primeira instánsia bele halo rekursu. Ne’e duni, la presiza halo deklarasaun ho ameasa, terrór no intimida autór judisiáriu sira.

Entretantu, iha Uma Fukun Parlamentu Nasionál, Deputadu Bankada FRETILIN, Antonino Bianco hateten, nasaun Estadu Direitu Demokrátiku iha opiniaun bele la hanesan, maibé órgaun ida-idak ninia desizaun sai prontu tenke halo tuir.

Karik la kontente ho desizaun husi tribunál bele halo rekursu ruma, ne’e mak tuir regra,” tenik nia.

Iha fatin hanesan, Deputadu CNRT, Adérito Hugo da Costa hatete, konstrusaun Portu Tibar interese nasionál ne’ebé órgaun sira seluk mós presiza hatene oinsá dezenvolve ba interese nasionál.

Maun Boot Xanana espresa ninia pozisaun hanesan sidadaun ida”, dehan nia.

Justisa Presiza Kontribuisaun Ema Hotu

Presidente Tribunál Rekursu, Deolindo dos Santos hateten, justisa atu la'o di'ak tenke ema hotu nia kontribuisaun, inklui lideransa tomak ne'ebé harii ba rai ida ne’e.

Sira hatene halo nusa mak bele dezenvolve país ne’e no halo nusa mak apoiu sistema justisa ne’e bele la'o ba oin,” dehan nia, iha servisu fatin, Kaikoli-Dili, horisehik.

Nia dehan, la presiza hanorin oinsá mak atu lori prosesu ne’e ba oin, maibé importante mak sira-nia perspetiva sistema justisa ne’e bele di'ak no ba oin.

Ne’e duni, deklarasaun Xanana nian sei la hamate espíritu autór judisiáriu sira atu enkoraja para bele halo servisu di'ak liu tan ba futuru.

Tribunál Husu Estadu Halo Rekursu

Prezidente TR, Deolindo dos Santos hatete, problema konstrusaun Portu Tibar iha prosesu kautelar ne’ebé hatama ba Tribunál Distritál Dili (TDD) ne’ebé juis primeira instánsia deside ona no ofisial justisa kumpre.

Maski nune’e, prosesu ne’e sei iha restituisaun provizóriu-de-pose, katak kazu ne’e hatama husi indivíduu ka kompañia rua ne’ebé disputa kona-ba rai ne'ebá.

Maibé, kuandu Estadu sente iha desizaun Tribunál nian maka prejudika iha buat balun, entaun lori naran Estadu nian bele hala'o prosesu ruma ba iha Tribunál hodi bele haree no deside.

Prosesu ne’e sei iha posibilidade bele iha rekursu ba Tribunál Rekursu atu foti desizaun”, nia hatete.

Tuir Deolindo, saida mak akontese iha Tibar ne’e tanba Xanana rasik la hetan informasaun husi asesór legál sira ne’ebé besik nia kona-ba tranzmitasaun prosesu.

Tanba iha buat rua ne’e diferente, desizaun ne’ebé sai ona entre privadu na’in rua ne’ebé hatama prosesu restituisaun provizóriu-de-pose. Ne’e duni, desizaun sai ona ne’e afeta direita ba kompañia privadu rua ne’e nia-prosesu.

Maibé, karik iha prosesu ne’e maka ema terseiru (hanesan Estadu) iha interese bele halo intervensaun nune’e bele prosesa foun fila-fali kazu ne’e.

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV