Timor-oan Rihun 430 Hasoru Inseguransa Aihan Kroniku Featured

By Pedro Alves Martins Janeiru 18, 2019 5907
Produtu lokal Produtu lokal

DILI: Bazeia ba peskiza husi Ministériu Agrikultura no Peska (MAP) hatudu katak populasaun Timor Leste hamutuk na’in 430.000 ka 36% hasoru inseguransa aihan kroniku. Husi númeru ne’e, Rejiaun Autonomu Oekusse, Munisipiu Ermera, no Manufahi kontribui númeru barak liu.

Aleinde kroniku, tuir dadus husi MAP, populasaun Timor Leste hamutuk na’in 176.000 ka 15% infrenta inseguransa alimentar grave, no na’in 254.000 hasoru inseguransa aihan kronika moderadu.

Ba Rejiaun Autonomu Oekuse, tuir dadus, iha populasaun hamutuk na’in 39.624 ka 58% mak hasoru inseguransa alimentar kroniku. Iha Munisipiu Ermera, populasaun na’in 70.087 ka 55%, no Munisipiu Manufahi ho númeru populasaun 21.476 ka 40%.

“Fator prinsipal ne’ebé kontribui ba kondisaun inseguransa alimentar iha Timor Leste mak produtividade agrikultura kiik, menus konsumu kualidade no kuantidade aihan, konsiderasaun kiik ba estratejia meiu-subsistensia no dependensia maka’as ba meiu subsistensia ida de’it ne’ebé hamosu nivel probreza aas (42%) no malnutrisaun kronika,” deklara Xefe Seguransa Alimentar MAP, Rofino Soares Gusmão iha serimonia lansamentu ba relatoriu dahuluk analiza kronika faze klasifikasaun integradu seguransa aihan iha Timor Leste iha salaun Ministériu Finansas, Aitarak-Laran, Dili, Kinta (16/01).

Ba munisipiu hirak ne’ebé mak hasoru inseguransa aihan kroniku mak Munisipiu Aileu ho 37%, Ainaro ho 42% no Bobonaro ho 35%.

“Ba munisipiu Dili, segurnasa aihan ne’ebé di’ak uitoan tanba iha fator ne’ebé disponibilidade, hahan iha atu haan,” dehan Xefe Seguransa Alimentar ne’e.

Iha parte seluk, Prezidente Autoridade Munisipiu Ermera, José Martinho dos Santos Soares, la simu ho dadus ne’ebé MAP aprezenta. Tuir nia, dadus ne’e la reprezenta situasaun atual.

José foka liu ba problema malnutrisaun, liu-liu iha Munisipiu Ermera. Nia hatete, iha tinan 2016 númeru malnutrisaun iha Ermera ho porsentu 42, maibé daudauk ne’e tuun ona ba porsentu 20.

“Ami la rekonese relatoriu ida ne’e tanba husi tinan 2010 mai to’o 2016 nafatin ho situasaun agora,” dehan nia.

Ba kestaun ne’e, Ministru Agrikultura no Peska, Joaquim Martins Gusmão hatete, dadus ne’ebé nia parte foti mai husi peskiza no estudu.

Ba populasaun ne’ebé afeita malnutrisaun, Joaquim dehan, laos problema Ministériu Agrikultura nian de’it, maibé responsabilidade ministeriu hotu.

Nia dehan, MAP hola papel importante oinsá bele produs aihan ida ne’ebé mak seguru no nutritivu ba populasaun.

Tan ne’e, nia dehan, ba oin MAP sei esforsu hodi hasa’e liu tan aihan nutritivu atu familia sira bele hetan aihan nune’e bele hadok husi hamlaha.

Rate this item
(0 votes)
Last modified on Sexta, 18 Janeiru 2019 16:01

Independente Digital TV