Print this page

Kustu ba Seguransa: Oinsa PNTL halo Balansu ba Rekursu Limitadu no Espetativa Publiku nia Featured

By Fundasaun Mahein Jullu 14, 2025 203
Foto:Media PNTL. Foto:Media PNTL.

Alokasaun rekursu sira ne’ebe efetivu iha instituisaun polisia nia maka importante tebes atu unidade polisia nian ho ekipamentu, hanesan formasaun, no apoiu ne’ebe presiza atu responde ho lalais no efisiente hodi halo prevensaun no atende ba atividades krimi nian. Fo prioridade ba investimentu hanesan rekursu umanu, teknolojia, no inisiativa hodi envolvimentu ho komunidade, maka polisia bele hasa’e sira nia kapasidade atu rezolve laos deit insidente imediatu maibé mos kauza husi abut krimi nian ne’ebe liuhusi aprosimasaun rezolve problema.

Distribuisaun rekursu estratéjiku ida ne’e bele permite ema harii lei ho ordern atu sai adaptativu no pro-ativu, no ikus mai hadia seguransa públika no haburas konfiansa boot entre polísia no komunidade sira ne’ebé sira serbi ba.

Objetivu husi blog ida-ne’e mak atu analiza alokasaun estratejiku husi rekursu polisia nian ne’ebe limitadu hanesan rekursu umanu, ekipamentu no orsamentu iha Polisia Nasional Timor-Leste (PNTL) nia laran. Ho ida ne’e hodi foka ba oinsa alokasaun sira ne’e bele rezolve ho efetivu ba nia meta operasional no estratejika sira iha dezafiu uniku nia let. Dezafiu sira ne’e inklui PNTL nia estabelesimentu foin lalais ne’e, dezenvolvimentu institusional ne’ebe la’o daudaun ona. Kestaun legadu kona ba dezkonfiansa komunidade nian no kapasidade ne’ebe ne’ebe sei limitadu. Fundasaun Mahein (FM) iha objetivu atu provoka debates publiku laos deit iha sosiedade nia let maibe mos entre institusaun governu nian no Parlementu Nasional Komisaun B, hodi haburas diskusaun informadu sira ne’ebe lori ba solusaun pratika sira konaba alokasaun rekursu ba instituisaun PNTL no hasa’e konfiansa publiku nian. Hodi halo ida ne’e, bele buka atu masimiza seguransa publika, hodi garante alinamentu ho prioridade polisia nian no padraun etika nian, no fo apoia ba transformasaun PNTL hodi sai forsa polisia ida ne’ebe iha kapasidade no orientadu ba komunidade.

Estabelese Prioridade no Objetivu Organizasionál sira

Prioridade no objetivu institusaun nian importante atu hametin PNTL no hasa’e seguransa ba publika. Governu identifika ona prioridade prinsipal lima mak tuir mai ne’e:

  1. Hadia jestaun institusional
  2. Haforsa lejislasaun
  3. Haburas kooperasaun institusional
  4. Hadia atendementu publiku sira no,
  5. Reforsa seguransa interna, hametin paz no estabilidade.

Prioridade hirak ne’ebe temi iha leten hodi orienta alokasaun rekursu nian, inklui rekrutamentu polisia foun 500 atu hadia representativu no relasaun komunitaria iha teritoriu nasional tomak.

Objetivu espesifiku ne’ebe bele sukat nia apoia prioridade sira hodi foka ba inisiativa hodi harii kapasidade hanesan formasaun espesializada iha investigasaun sira konaba krimi sibernetika no violensia bazia ba jeneru, ne’ebe refleta aprosimasaun bazia ba dadus no padraun krimi nian ne’ebe mosu no sai nesesidade sosial. Porezemplu, programa formasaun sira ne ebe adaptadu ne’ebe dezenvolve iha parseria ho ajensia internasional sira ekipa ofisial PNTL nian ho kapasidade atu investiga krimi sibernetika ho efetivu no apoia sobrevivente sira husi violensia bazia ba jeneru. Ho nune’e bele rezolve dezafiu seguransa tradisional no modernu ho kolokasaun rekursu ne’ebe ba nia alvu/ sasaran. Aprosimasaun ida ne’e hodi alina ho reforma ne’ebe luan liu tuir estratejia dezenvolvimentu setor seguransa nian, ne’ebe fo enfaze ba koordenasaun sira, hodi hadia enkuadramentu legal no polisiamentu ne’ebe fo orienta ba komunidade atu garante katak rekursu sira ne’e uza ho efisiente hodi hatan ba ezijensia seguransa nian ne’ebe uniku.

Estudu Kazu: Impaktu Jestaun Karreta-motor La Adekuadu ba Operasaun PNTL

PNTL hasoru dezafiu signifikativu iha alokasaun rekursu, partikularmente konaba dizponibilidade no manutensaun karreta-motor sira. Maizumenus dois tersus husi populasaun Timor-Leste nian hela iha área rurál no remota sira ne’ebe presiza transporte motorizadu ba polisiamentu ne’ebé efetivu. Maibé, falta grave tebes ba karreta-motor sira limita maka’as mobilidade polísia nian, atraza tempu resposta sira no hamenus efikásia operasionál. Lakuna sira ne’e mós dezmotiva ofisiál polisia sira no hamenus sira nia abilidade atu hala’o patrullamentu no investigasaun sira, liuliu iha komunidade sira ne’ebé dook liu.

Sistema jestaun karreta-motor ne’ebé la adekuadu no implementasaun kontrolu formál ne’ebé la konsistente maka fatór prinsipál sira ne’ebé kontribui ba jestaun ladi’ak ba karreta-motor polísia nian. Auzénsia husi supervizaun loloos husi Ministériu Interiór agrava kestaun sira ne’e, hodi rezulta iha nia atrazu no kustu sira ne’ebe maka liu, bainhira presiza hadia ka substituisaun urjente.

Nesesidade operasionál sira iha Timor-Leste inklui polísia reativa no proativa. Nesesidade reativu sira envolve resposta lalais ba insidente sira hanesan asidente tránzitu nian, krimi violentu no dezastre naturál sira, iha ne’ebé intervensaun lalais no efetivu maka krítiku atu salva vida sira no prevene prejuízu sira seluk. Dizponibilidade karreta-motor ne’ebé la adekuadu estraga diretamente kapasidade ida-ne’e, hodi hamosu resposta sira ne’ebé atrazu no aumenta risku sira ba seguransa komunidade nian.

Polisiamentu proativu presiza fokus ba prevensaun krimi no operasaun sira ne’ebé lidera husi intelijénsia. Patrullamentu regulár sira, liuliu iha área sira ho risku ne’ebe aas ka iha area remota sira, esensiál atu hapara atividade kriminozu no harii konfiansa komunidade nian. La ho transporte no pesoál adekuadu, maka esforsu proativu sira ne’e sai limitadu. Atu rezolve falta pesoál, governu aprova ona rekrutamentu ba ofisiál polísia foun na’in 500 iha 2025 hodi hasa’e kapasidade operasionál no prezensa polísia nian iha nasaun tomak. Adisionalmente, unidade espesializada sira hanesan Unidade Intervensaun Lalais (UIR) fornese kapasidade resposta ne’ebé foka, maski sira nia efikásia mós dependensia ba rekursu no formasaun ne’ebé sufisiente.

Avaliasaun ba Ezijensia Operasional nian.

Ezijensia operasional iha Timor-Leste engloba tantu nesesidade polisiamentu reativu no pro-ativu. Ezijensia reativu sira inklui resposta oportunu sira ba insidente sira hanesan asidente sira iha estrada, krimi violensia sira no dezastre naturais, iha ne’ebe intervensaun lalais maka kritiku atu salva ema nia moris no prevene prejuizu sira seluk. Karreta-motor sira ne’ebe menus daudaun ne’e difikulta diretamente kapasidade ida ne’e, hodi rezulta iha resposta sira ne’ebe atraza no aumenta risku sira ba seguransa komunidade nian.

Polisiamentu pro-ativu presiza fokus ba prevensaun krimi no operasaun sira ne’ebe lidera husi dadus intelijensia. Patrullamentu regular sira, liuliu iha area sira ho risku as no iha area remotas, esensial atu hapara atividade kriminozu no harii konfiansa komunidade nian. La ho transporte no pesoal ne’ebe adekuadu, esforsu pro-ativu sira ne’e sei hetan limitasaun. Atu rezolve falta rekursu ema nian, governu aprova ona rekrutamentu ba ofisial polisia foun na’in 500 iha 2025, ho objetivu atu hasa’e kapasidade operasional no prezensa polisia nian iha nasaun tomak. Adisionalmente, unidade espesial sira hanesan Unidade Intervensaun Rápida (UIR) fornese kapasidade resposta ne’ebe foka, maibe sira nia efikasia nune’e mos dependensia ba rekursu no formasaun ne’ebe sufisiente.

Kompromisu sira iha Alokasaun Rekursu

Alokasaun rekursu tenke halo balansu ba efisiénsia ho justu no espetativa komunidade nian. Atu garante katak rekursu limitadu sira uza ho efisiente, PNTL tenke fó prioridade ba área sira ne ebe iha nesesidade boot liu, hanesan área sira ho krimi ka dezorden aas, no komunidade iha area remota sira ne ebe dezafiante liu ba polísia atu asesu. Balansu ezijensia katak rejiaun hotu-hotu, inklui populasaun marjinalizadu sira no área rurál sira, simu servisu polisiamentu ne’ebé hanesan ka justu hodi garante komunidade nia seguransa no asesu ba justisa.

Liután ida ne’e, espetativa komunidade ezije atu PNTL la’ós de’it responde lalais maibé mós atu ofisiál sira respeita no tane aas direitus umanus. Konaba ida ne’e, formasaun no esforsu fortalesimentu institusionál, ne’ebé hetan apoiu husi parseiru internasionál sira, bele hametin padraun étiku sira hasoru rekursu ne’ebé limitadu.

Foti desizaun iha Alokasaun Rekursu Tenke Orienta husi Lei no Estratéjia sira

PNTL envolve parte interesada prinsipál sira iha foti desizaun, inklui Komandante Jerál, komandante unidade no área sira no ofisiál sira iha front line / liña-oin, ne’ebe barak hetan influénsia husi relasaun pesoál informál no rede polítika nian. Komandante Jerál lidera dezenvolvimentu institusionál ho foku maka’as ba unidade espesializada sira, enkuantu Unidade Polisiamentu Komunitáriu (KPK), maski nia forsa teória, laiha rekursu no kapasidade komandu atu integra polisiamentu komunitáriu ho efetivu.

Foti desizaun formál hetan apoiu husi inisiativa sira ne’ebé finansia husi doadór sira ne’ebé ekipa lideransa superiór PNTL nian ho ferramenta jestaun ne’ebé bazia ba dadus hodi hasa’e planeamentu estratéjiku, orsamentasaun no koordenasaun ho instituisaun justisa nian. Maibé, FM preokupa nafatin katak rede informál sira no dinámika polítika sira kontinua hala’o papél krítiku sira hodi forma prioridade sira no distribuisaun rekursu nian.

FM hakerek beibeik ona konaba ami nia preokupasaun katak informalidade no politizasaun prejudika funsionamentu objetivu instituisaun estadu nian, inklui iha setór seguransa nia laran. Ami repete katak desizaun sira konaba alokasaun rekursu sira tenke hetan orientasaun husi enkuadramentu legál sira, estratéjia sira ba tempu naruk no bazia evidénsia ne’ebe rigorozu, inkorpora avaliasaun ekonómis, téknika, no étiksa sira hodi garante transparénsia no responsabilidade nian.

PNTL nia Planu Estratéjiku (2023–2030) no Planu Dezenvolvimentu Estratéjiku Nasionál (2011-2023) hanesan estratéjia rua hanesan ne’e ne’ebé fornese enkuadramentu nasionál ne’ebé orienta investimentu iha área xave sira, enkuantu fó énfaze ba konfiansa públiku no partisipasaun ativu sidadaun nian nu’udar xave ba implementasaun susesu. Análiza kustu-benefísiu no avaliasaun impaktu estratéjia tenke halo atu dirije rekursu sira ba inisiativa sira ne’ebé promove dezenvolvimentu sustentável, harii dame no seguransa komunitária. Investimentu sira iha polisiamentu tenke foka ba hametin kapasidade institusionál, hadia koordenasaun no aliñamentu estratéjia polisiamentu nian ho objetivu dezenvolvimentu nasionál ne’ebé luan liu hodi hasa’e seguransa no estabilidade.

Konklusaun

Atu konklui, PNTL tenke garante katak nia alokasaun rekursu sira bazia ba dadus, estratéjia nasionál sira, enkuadramentu legál sira no nesesidade operasionál sira ne’ebé identifika ho klaru. Governu tenke asegura katak planu estratéjia sira ba funsaun prinsipál sira hanesan patrullamentu polisia iha bairru-bairru no investigasaun ba krimi boot sira, liuliu iha área urbana sira ho risku ne’ebe aas, hetan korrespondénsia ho rekursu nesesáriu sira. Aleinde ne’e, alokasaun rekursu sira tenke hetan orientasaun metin husi análiza padraun krimi nian no intelijénsia bazia ba evidénsia, hodi permite instituisaun polisia atu optimiza estratéjia patrullamentu nian no responde ho efetivu ba dezafiu seguransa urjente sira, inklui dezempregu juventude no krimi organizadu sira.

Ho lala’ok adaptivu ida ne’e, fo orienta ba dadus tenke sai prátika padraun ida , ne’ebe fó dalan ba PNTL atu halo revizaun regularmente no ajusta distribuisaun rekursu bazia ba dezenvolvimentu tempu-ril no feedback operasionál. Halo ida ne’e importante tebes atu asegura katak esforsu sira polisiamentu nian la’ós de’it reativa maibé mós ho natureza estratéjia no asaun preventiva.

Iha paralelu, investimentu iha kapasitasaun no formasaun presiza tebes. PNTL tenke tau prioridade ba dezenvolvimentu ba ninia membru pesoal sira hodi hatán ba ezijénsia seguransa nian ne’ebé evolui no garante reziliénsia institusionál. Programa formasaun sira, partikularmente sira ne’ebé hetan apoiu husi parseiru internasionál sira hanesan UNDP no Austrália nia Programa Dezenvolvimentu Polísia Timor-Leste (TLPDP), tenke habelar no hodi institusionaliza, ho kuadru sira ne’ebé klaru ba fiskalizasaun no kontinua melloramentu. Ita tenke investe maka’as iha infraestrutura formasaun no hametin sistema responsabilizasaun interna, hodi garante katak ofisiál hotu-hotu ekipadu ho koñesimentu, abilidade no valór sira ne’ebé presiza atu serbí públiku ho étika no efetivu.

Polísia ne’ebé étikamente no fokus ba komunidade labele sai hanesan hanoin ida deit. Tenke orienta aspetu hotu-hotu konaba alokasaun rekursu nian, hodi garante katak sidadaun hotu-hotu nia direitu hetan tane aas no serbisu polísia nian responde ba komunidade sira nia nesesidade ril. Iha kontestu Timor-Leste nia istória no dezafiu sira ne’ebe uniku, esensiál katak PNTL kompromete tomak ba polisiamentu ne’ebé inkluzivu, bazia ba direitu no informasaun ho dadus. Ida ne’e laos deit obrigasaun profisionál ida, maibe ida ne’e nesesidade demokrátiku ida.

Rate this item
(0 votes)