
Enkontru ne’e akompaña mós hosi Prezidente Repúblika (PR), José Ramos-Horta, Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus no Ministru Turizmu no Ambiente, Francisco Kalbuadi Lay, Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, Bendito dos Santos Freitas no Vise-Ministra ba Asuntus ASEAN, Milena Maria da Costa Rangel.
"Nu’udár membru foun, Timor-Leste iha kompromisu atu aliña ho enkuadramentu ekonómiku ASEAN nian, hametin estabilidade makro-ekonómika no hadi’a instituisaun sira," Kosiderasaun nee PM hato’o durante hala'o enkontru ho Diretora Jerál bá Fundu Monetáriu Internasionál, Kristalina Georgieva, iha W hotel, Kuala Lumpur, Malázia, segunda (27/10/2025).
Xanana Gusmão mos atualiza situasaun ekonomia rai laran katak, Timor-Leste ninia ekonomia estável nafatin no hahú buras fali ona tanba PIB naun-petrolíferu projeta atu aumenta besik 4.5% iha 2025–2026 ho inflasaun ki'ik besik 1%.
Polítika fiskál iha kontrolu nia okos ho planu ne’ebé klaru atu hasa’e reseita naun-petrolífera no garante gastu ne’ebé efisiente-liu.
Projetu nasionál boot sira, inklui dezenvolvimentu gás Greater Sunrise, la’o bá oin no hein atu transforma Timor-Leste nia ekonomia liu-hosi empregu, dezenvolvimentu indústria lokál no esportasaun foun.
Kona-bá reforma sira no fortalesimentu institusionál, Timor-Leste iha kompromisu bá governasaun ne’ebé forte no transparénsia.
Reforma sira foin lalais ne'e inklui, Aprovasaun Lei Enkuadramentu Orsamentu Foun hodi hadi’a planeamentu, ezekusaun no akuntabilidade, Moderniza sistema aprovizionamentu, aliña ho prátika internasionál ne’ebé di’ak-liu.
NoTranzisaun bá orsamentasaun bazeia bá programa no kontabilidade akumulasaun ho rejistu patrimóniu nasionál ne’ebé sei dezenvolve hela, Hadi'a sistema finanseiru dijitál sira bá automasaun no transparénsia.
Enkuantu, Área importante sira bá Kontinuasaun kooperasaun entre Timor-Leste ho IMF iha área xave rua mak hanesan:
- Estatístika no sistema dadus sira, inklui hadi'a estatístika finansas governu nian no relatóriu dívida bá padraun sira IMF nian.
- Reziliénsia seitór finanseiru nian inklui sistema pagamentu sira, anti-brankeamentu kapitál no kontra finansiamentu terorizmu nian.
Entertantu, kontestu ekonómiku globál no rejionál, Timor-Leste preokupa-liu ho inserteza ekonómika globál tanba bainhira ekonomia globál hetan problema maka ema ki’ak-liu no vulnerável sira mak sofre liu.
No bá ekonomia ki’ik no ekonomia dezenvolvimentu hanesan Timor-Leste, kestaun globál sira ne’e afeta folin ai-han, importasaun kombustível no sustentabilidade fiskál.
Tanba iha rejiaun ASEAN, bele haree potensiál kreximentu ne’ebé maka’as no dezigualdade ne’ebé aumenta. Timor-Leste valoriza orientasaun IMF nian kona-bá mantein estabilidade makroekonómika durante tempu difísil sira-ne'e.
Nune'e, Timor-Leste valoriza IMF nu’udár parseiru ekonómiku ne’ebé konfiável no iha kompromisu bá polítika ekonómika ne’ebé di’ak, harii instituisaun no kooperasaun rejionál liu-hosi ASEAN no sistema internasionál.
Hosi ne’e, Primeiru-Ministru Xanana Gusmão hein atu aprofunda liu-tán kolaborasaun bá povu Timor nia di’ak.
Iha biban hanesan, Primeiru-Ministru hato’o agradesimentu bá International Monetary Fund (IMF) ne’ebé durante ne’e fó apoiu tékniku no polítiku bá Timor-Leste (TL) ninia adezaun iha Association of Southeast Asian Nations (ASEAN).
Enkuantu, iha Enkontru ne’e akompaña mós hosi Prezidente Repúblika (PR), José Ramos-Horta, Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus no Ministru Turizmu no Ambiente, Francisco Kalbuadi Lay, Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, Bendito dos Santos Freitas no Vise-Ministra ba Asuntus ASEAN, Milena Maria da Costa Rangel.