Print this page

Vise Ministra rekoñese diplomata balun la hatene lian inglés Featured

By Cesarina de Carvalho Janeiru 22, 2026 202
Vise-Ministra ba Asuntus ASEAN, Milena Maria da Costa Rangel. FOTO: Media Gabinete MNEK// Vise-Ministra ba Asuntus ASEAN, Milena Maria da Costa Rangel. FOTO: Media Gabinete MNEK//

DILI: Vise Ministra ba Asuntu ASEAN, Milena Rangel, rekoñese katak sei iha diplomata Timor-Leste balun ne’ebé la hatene koalia lian ingles. Kondisaun ne’e sai dezafiu prinsipal iha diplomasia internasional, tanba lian ingles sai nu’udar lian servisu nian iha forum rejional no global oioin.

Milena hatete, Ministériu Negosiu Estranjeiru no Kooperasaun konsiente ba limitasaun ne’e, nune’e kontinua esforsu atu hasa’e kapasidade rekursu umanu, liu-liu dominasaun lian ingles ba diplomata sira.

"Prontu ida ne'e dezafiu ida.Ita rekoñese katak língua inglés laos ita-nia língua mezmu ita hola parte hanesan língua trabalho ida ne’ebé mós garantidu iha ita-nia konstituisaun. Ita rekoñese ne'e hanesan dezafiu maibé ita kontinua halo esforsu nafatin hodi hametin no hasa'e liután kapasidade ita-nia Diplomata sira par bele iha liután koñesimentu profundu ba língua ida ne'e," dehan Ministra Milena, iha Faról, Tersa (20/01).

Nia akresenta, prosesu kapasitasaun ida ne’e laos halo iha tempu badak, maibé hanesan prosesu kontinu ne’ebé presiza hotu-hotu nia esforsu atu hadia no bele responde ba ezijensia diplomasia internasional.

Molok ne’e, Prezidente Repúblika (PR), José Ramos Horta, mós preokupasaun boot kona-ba ho kualidade funsionáriu públiku iha MNEK, ne’ebé barak mak la hatene ko’alia lian inglés, maske hasai estudu iha área relasaun internasionál.

“MNEK, ministériu ida, ha’u hanoin iha Timor-Leste pior liu mak iha ne’ebá, intermus kualidade. Barak hakarak estuda iha relasaun internasionál, barak hakarak ba servisu iha MNEK, maibé inglés mós la ko’alia. Ne’e hatudu ita-nia kakutak laiha, se hakarak servisu iha Ministériu Negósiu Estranjeiru pelumenus iha kakutak oituan par hanoin,” dehan PR Horta, iha Maliana, Tersa (13/01).

Xefe Estadu ne’e hatete, funsionáriu ne’ebé servisu iha MNEK tenke estuda inglés maka’as.

“Halo teste ida iha ne’ebá 30% de’it mak ko’alia inglés, ida ne’e atu halo diplomásia oinsá?,” Horta kestiona.

PR Horta fó ezemplu, Embaixadór TL balun iha rai liurhalo kontaktu ho MNEK hodi husu orientasaun kona-ba situasaun ruma, maibé laiha resposta.

“Situasaun ne’e la’ós iha MNEK de’it, ministériu barak iha problema boot. Funsionáriu públiku barak tebes, tama la’ós tanba nesesidade funsaun públika, maibé tanba partidu,” Horta lamenta.

PR Horta mós koalia kona-ba kualidade funsionariu sira iha Ministériu Finansas (MF), ne’ebé tuir teste iha tinan liu ba, iha 8% de’it mak nível aas no restu iha nível sekundária.

“Ha’u hakarak ko’alia ba juventude, primeiru imi-nia responsabilidade estuda no estuda klean. Problema iha Timor-Leste iha kualidade ensinu fraku loos iha nível hotu. Universidade iha lubun ida mais kualidade laiha, ita haree estudante ne’ebé nia klasifikasaun aas iha ida ou rua de’it, kualifikasaun sempre fraku, médiu, dala-ruma menus tan.”

“See mak atu governa rai ne’e?Juventude sira mak governa futuru nasaun ne’e nian laos ha’u, laos Maun-Boot (Xanana), laos Mari Alkatiri, Lú Olo no Taur Matan Ruak, imi mak atu governa. Ohin loron imi iha tempu barak atu estuda di’ak liu, duke uluk ami-nia tempu,” dehan Horta.

Rate this item
(0 votes)