Iha vizita ne’e hala’o atu aprende no observa diretamente modelu dezenvolvimentu rural modernu ne’ebé integra inovasaun teknolojia, agrikultura intelijente, bioteknolojia no fortalésimentu ekonomia komunidade.
Durante vizita ne’e, delegasaun observa utilizasaun Bioteknolojia Avansadu, Sistema Agrikultura Intelijente, Dezenvolvimentu Turizmu Rural No Mekanizmu Jestaun Ekonomia Komunidade ne’ebé kontribui diretamente ba aumentu produtividade, kriasaun oportunidade servisu no hasa’e rendimentu populasaun rural.
Ministru Mariano ASSANAMI Sabino hatete, Governu Timor-Leste kontinua buka referénsia internasionál ne’ebé bele fó kontribuisaun ba dezenvolvimentu rural.
“Timor-Leste sei la kopia modelu dezenvolvimentu Xina nian tomak, maibé hakarak aprende husi prinsipiu no esperiénsia ne’ebé sustenta susesu sira, liu-liu planeamentu estratéjiku tempu naruk, investimentu ba rekursu umanu no garantia katak benefísiu dezenvolvimentu to’o diretamente ba komunidade sira," Dehan Ministru liu husi Komunikadu ne’ebé Online INDEPENDENTE asesu, Kuarta (03/06).
Iha Aldeia Xiying, delegasaun aprende kona-ba aplikasaun teknolojia dijitál no sistema jestaun agrikultura intelijente ne’ebé ajuda agrikultór sira aumenta produtividade no efisiénsia produsaun agríkola.
Iha Aldeia Nanshan, delegasaun observa modelu integradu entre turizmu rural, preservasaun kultura lokal no atividade ekonomia komunidade. Modelu ida ne’e konsidera nu’udar fator importante ne’ebé kontribui ba kriasaun empregu, diversifikasaun fonte rendimentu no melhoria kondisaun moris komunidade rural.
Enkuantu iha Pekin Wode Chenlong Biotechnology Co., Ltd., delegasaun aprende kona-ba inovasaun bioteknolojia no sistema pekuária moderna ne’ebé suporta dezenvolvimentu setór agrikultura, hasa’e produtividade no promove seguransa ai-han.
Vizita servisu ida ne’e reflete esforsu Governu Timor-Leste atu fortalece kooperasaun bilateral ho Repúblika Populár Xina no aproveita esperiénsia internasionál atu adapta polítika no programa dezenvolvimentu ne’ebé responde ba nesesidade no realidade nasional.
Rezultadu husi observasaun no troka esperiénsia durante vizita ne’e sei sai referénsia importante ba formula polítika no implementasaun programa governu iha área dezenvolvimentu rural, seguransa ai-han, modernizasaun agrikultura no kresimentu ekonomia inkluzivu.
Governu espera katak kooperasaun no aprendizajen kontinuada ho parseiru internasionál sira bele kontribui ba konstrusaun komunidade rural ne’ebé produtivu, resiliente no sustentável, atu melhora bem-estar povu Timor-Leste iha futuru.