Print this page

Tinan ne’e sei konklui revizaun lei komunikasaun sosiál Featured

By Cesarina de Carvalho Fevereiru 20, 2026 175
Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál, Expedito Dias Ximenes. FOTO: Media SEKomS// Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál, Expedito Dias Ximenes. FOTO: Media SEKomS//

DILI: Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál (SEKomS), Expedito Dias Ximenes hatete, revizaun ba lei komunikasaun sosiál sei konklui iha tinan ne'e.

Tanba, nia dehan, prosesu diskusaun ho Konsellu Imprensa ba iha revizaun aditamentu hotu ona, hein diskute ho média na'in sira, inklui sosiedade sivil nune'e bele hadi'a parte sira ne'ebé presiza.

"Ami sei konvida atu diskute para sira mós bele fó opiniaun no husi sira-nia opiniaun ne'e ami bele hadi’a fali," dehan Expedito, iha Kaikoli, horisehik.

Nia esplika, depois de diskusaun hotu lori ba apresiasaun iha Konsellu Ministru, hafoin haruka ba iha Parlamentu Nasionál hodi bele diskuti, no ikus liu haruka ba Prezidente Repúblika hodi hetan aprovasaun.

 Ezbosu Lei Komsos

Iha prosesu halo revizaun lei nú. 5/2014 "Komunikasaun Sosiál" ne'e, husi parte Governu liuliu SEKomS aumenta tan artigu ida atu kriminaliza produtu jornalístiku neʼebé hamosu pro-kontra iha komunidade mídia no sosiedade sivíl nia leet, liuliu kona-ba artigu 38 B (Responsabilidade hanesan tuir mai; Kriminál) ho konteúdu:

  1. Publikasaun ka transmisaun testu ka imajen sira liuhusi meiu komunikasaun sosiál, ne'ebé ofende ben jurídiku sira-ne'ebé hetan protesaun kriminál, hetan kastigu tuir termu jerál sira, sein prejuizu ba dispozisaun sira lei ida-ne'e nian, no ninia apresiasaun mak responsabilidade tribunál judisiál sira-nian;
  2. Autoridade ba krime sira-ne'ebé komete liuhusi mídia sosiál iha sé de'it mak hakerek testu, imajen ka lian (audio) neʼebé nia publikasaun ka transmisaun konstitui ofensa ida hasoru interese legál sira-neʼebé proteje husi lei penal;
  3. Iha kazu publikasaun ne'ebé la autoriza, autór ba krime ne'e mak ema ne'ebé promove krime ne'e;
  4. Diretór, adjuntu-diretór, sub-diretór ka sé de'it mak espesifikamente substitui sira, nune'e mós editór, iha kazu publikasaun la'ós periódika, ne'ebé la kontra, liuhusi asaun adekuada, kometimentu krime liuhusi imprensa no ne'ebé bele halo ida-ne'e, sei hetan kastigu ho pena sira-neʼebé prevee iha tipu legál korrespondente sira, ne'ebé redús ho datoluk ida ho sira-nia limite;
  5. Kona-ba deklarasaun sira-neʼebé reprodúsho loloos neʼebé halo husi ema sira-neʼebé devidamente identifikadu, ema sira-ne'e de'it mak bele hetan responsabilidade, exetu sira-nia teor/konteúdu konstitui instigasaun atu komete krime ruma;
  6. Rejime previstu iha númeru anteriór aplika mós ba artigu opiniaun sira, bainhira identifika loloos autór;
  1. Kualkér ema ne'ebé, bainhira hala'o nia profisaun, interfere de'it iha maneira téknika, subordinada ka rutina iha prosesu elaborasaun ka divulgasaun publikasaun ne'ebé kontein hakerek ka imajen kontroversa, hetan izensaun hosi responsabilidade kriminál.
Rate this item
(0 votes)