Print this page

Timor-Leste reforsa diplomasia global iha forum dezenvolvimentu Pekin Featured

By Agustino Gama Abril 28, 2026 180
FOTO: Gabinete Vise Primeiru Ministru, Ministru Koordenadór Asuntu Ekonómiku, no Ministru Turizmu no Ambiente, Francisco Kalbuadi Lay FOTO: Gabinete Vise Primeiru Ministru, Ministru Koordenadór Asuntu Ekonómiku, no Ministru Turizmu no Ambiente, Francisco Kalbuadi Lay

DILI:Governu Timor-Leste hatudu nia kompromisu ba kooperasaun globál hodi partisipa iha Simeira Datoluk Fórum Asaun Globál ba Dezenvolvimentu Kompartidu, ne’ebé hala’o iha Pekin, Xina, iha loron 21–22 fulan-Abril tinan 2026.

Iha forum internasionál ne’e, Timor-Leste reprezenta husi Vise Primeiru Ministru, Ministru Koordenadór Asuntu Ekonómiku, no Ministru Turizmu no Ambiente, Francisco Kalbuadi Lay.

Konferénsia, ho tema ‘Orientadu ba Asaun: Harii Komunidade Globál Dezenvolvimentu nian ba Ema Hotu’, organiza husi Ajénsia Kooperasaun Dezenvolvimentu Internasionál Xina nian no partisipa husi reprezentante liu 600 husi nasaun 140, inklui ofisiál altu sira, organizasaun internasionál sira, no Nasaun Unidus (ONU).

Iha ninia diskursu, Kalbuadi hato’o apresiasaun ba Governu Repúblika Populár Xina tanba organiza fórum ne’e, no subliña importánsia husi kooperasaun multilaterál hodi aselera realizasaun Ajenda Dezenvolvimentu Sustentável 2030 nian.

“Fórum idane'e reflete ami-nia kompromisu hamutuk atu avansa inisiativa dezenvolvimentu globál no aselera progresu ba ajenda 2030 liu husi kooperasaun prátika, parseria, no asaun koletiva,” dehan Kalbuadi, liu husi komunikadu ne'ebé Jornal INDEPENDENTE asesu husi portal ofisial VPM, Segunda (27/04).

Vise PM ne’e destaka mós relasaun istóriku entre Timor-Leste ho Xina, ne’ebé eziste dezde tinan 1975, bainhira Xina sai nu’udar nasaun dahuluk ne’ebé rekoñese deklarasaun independénsia Timor-Leste nian.

Relasaun ne’e kontinua buras, partikularmente iha área infraestrutura, kapasitasaun, no apoiu ba adezaun Timor-Leste nian iha organizasaun internasionál sira.

Tuir Kalbuadi, Xina nia esperiénsia dezenvolvimentu bele sai hanesan referénsia importante ida ba nasaun sira ne’ebé sei dezenvolve hela hanesan Timor-Leste hodi atinji kreximentu ne’ebé inkluzivu no sustentável.

Entretantu, Ministru Negósiu Estranjeiru Xinés, Wang Yi, haktuir hikas kompromisu ninia nasaun nian atu kontinua fó apoiu ba nasaun sira ne’ebé sei dezenvolve hela liu husi programa formasaun ba rekursu umanu no hametin setór dijitál no teknolojia.

Konferénsia ne’e mós rezulta iha akordu estratéjiku lubuk ida, inklui lansamentu planu asaun futuru nian ne’ebé inklui pasu konkretu 50 iha setór prioridade ualu, hanesan hamenus kiak, seguransa ai-han, ekonomia dijitál, no dezenvolvimentu verde.

Aleinde ne’e, fórum ne’e subliña importánsia atu hametin kooperasaun ho nasaun sira iha rejiaun Áfrika, Ázia, Amérika Latina no Pasífiku Súl.

Timor-Leste nia partisipasaun iha forum ne’e konsidera nu’udar pasu estratéjiku ida atu hametin diplomasia internasionál, loke oportunidade investimentu, no promove potensiál nasionál globalmente.

Governu mós reafirma nia kompromisu atu kontinua fó apoiu ba Objetivu Dezenvolvimentu Sustentável (ODS) no hametin kooperasaun internasionál ba povu nia moris di’ak.

Rate this item
(0 votes)