Diretór Ezekutivu FONGTIL, Inocencio de Jesus Xavier hatete, governu tenke aprende husi esperiénsia Covid-19 atu halo preparasaun kedas, la’ós hein to’o surtu tama mak foin foti asaun.
“Governu komesa ona halo adaptasaun ba polítika globál relasiona ho surtu ne’ebé akontese iha Índia no Bangladesh. Husi esperiénsia Covid-19, ita aprende katak se la prepara antes, depois ita hotu-hotu sei atrapalla ho sentru konfinamentu,” dehan Inocencio ba jornalista Jornal INDEPENDENTE, iha nia knar-fatin, Farol, Kuarta (04/02).
Tuir nia, preparasaun preventiva importante tebes atu garante katak, se surtu Nipah alastra mai iha rai laran, Timor-Leste iha ona kapasidade atu responde ho di’ak.
Inocencio haktuir, alende polítika dezenfeksaun ba aviaun sira, governu tenke konsidera tan medidas rigorozas ba ema sira ne’ebé viajen mai Timor-Leste husi nasaun sira ne’ebé iha surtu, la limita de’it ba sidadaun Índia ka Bangladesh.
“Ema hotu-hotu ne’ebé nia destinasaun mai husi nasaun sira ne’e, governu tenke hanoin atu halo konfinamentu lai ka teste lai, atu prevene virus labele alastra mai rai laran,” nia dehan.
Nia hatutan, se laiha kontrolu ba ema sira ne’ebé tama mai, governu sei presiza gasta enérjia no rekursu barak liu atu halo prevensaun no tratamentu.
“Ha’u hanoin nasaun sira ne’ebé iha hela surtu Nipah, no mós nasaun sira ne’ebé kontaminadu ona, di’ak liu governu la autoriza sira tama mai ita-nia rain to’o sira nia situasaun normal fali,” nia hatete.
Entretantu, Direitór Asosiasaun Hak, Feliciano da Costa Araújo, hato’o hanoin hanesan, katak virus Nipah la haree ema nia rasa, nasaun ka kor. Virus ne’e bele atake ema hotu-hotu ne’ebé iha raan.
“Hanesan Covid-19, virus Nipah la mai haree kulit mutin ka kulit metan. Ema ida iha raan, fuan, signifika nia bele atake,” dehan Feliciano.
Nia haktuir katak governu presiza buka meius antesipa atu prevene virus Nipah labele tama to’o iha Timor-Leste, hanesan halo teste rigorozu ba viajante sira.
“Se ita-nia maluk sira viajen mai Timor hafoin iha surtu, depois derepente deteta virus, ita atu halo saida? Ida ne’e presiza pensa antes,” nia haktuir.
Feliciano mós hato’o preokupasaun kona-ba limitasaun fasilidade laboratóriu iha rai laran, ne’ebé bele sai problema boot se surtu Nipah akontese tanba deteksaun la fasil.
“Surtu dala-ruma bele tama iha ema nia aan, ema la hatene tanba la ba kontrola, depois bele da’et,” nia hatutan.
Nia dehan governu presiza prepara fatin konfinamentu no halo kampaña informasaun ba populasaun, hanesan ne’ebé akontese iha periodu Covid-19.
“Hanesan Covid-19, derepente ita koloka ema sira ba fatin ruma. Iha Tasi Tolu, Lahane, ita tenke prepara fatin sira antes,” nia dehan.
Feliciano hatutan, vijilánsia saúde importante tebes atu proteje sidadaun sira, inklui preparasaun medisina no mekanizmu atedimentu ba ema sira ne’ebé afetadu.
“Antesipa bainhira surtu Nipah tama, ita presiza hatene oinsá atu halo atedimentu. Se la’e, ita kewalahan,” katak nia.
Hakarak lee notisias nee kompletu, asesu deit pajina e-paper INDEPENDENTE: https://digital.independente.tl edisaun kuarta (05/02).