Print this page

Setór Produtivu Labele Finansia Estadu Featured

By Jacinto Xavier Fevereiru 06, 2019 1957
Prezidente Repúblika, Francisco Guterres Lú Olo   kaer liman ho Prezidente Parlamentu Nasionál (PN) Arão Nóe Jesus  hodi deskute politika iha Timor-Leste. FOTO: PR Prezidente Repúblika, Francisco Guterres Lú Olo kaer liman ho Prezidente Parlamentu Nasionál (PN) Arão Nóe Jesus hodi deskute politika iha Timor-Leste. FOTO: PR

DILI: Setór produtivu ne’ebé Prezidente Repúblika, Francisco Guterres Lú Olo preokupa, Parlamentu Nasionál la fiar atu área hirak ne’e bele finansia Estadu. Ne’e duni, sira fó importánsia setór petrolíferu, liuliu ba sosa asaun.

 

Prezidente Parlamentu Nasionál (PN) Arão Nóe Jesus hateten, Governu durante ne’e halo investimentu ba iha área agrikultura hanesan subsisténsia hodi fornese ba nesesidade doméstika de’it mós sei la to’o.

tuir nia, antes ne’e governu investe ona hodi konstrui irrigasaun boot no sosa tratór ki'ik unidade 3.000 no tratór boot unidade 700 fahe ba territóriu laran tomak, maibé produsaun foos la efetivu no kontinua importa husi rai li'ur.

Primeiru Ministru dehan tiha ona se ita tau osan ba edukasaun, saúde, agrikultura, turizmu mak hodi rezolve nesesidade estadu iha tinan rua-tolu ba oin hodi prienxe orsamentu husi fundu mina-rai ne’e ha’u la fiar”, haktuir Arão, iha Uma Fukun PN, Segunda (4/2).

Nia dehan, haree ba jeográfika Timor nian foho mak barak liu, área agrikultura menus loos. Tanba ne’e, governu bele apoiu hanesan agrikultura subsisténsia de’it hodi apoiu nesesidade iha rai laran bele, maibé labele hanoin Estadu ne’e depende de’it ba agrikultura hodi sustenta OJE.

Ho nune’e, investimentu ba área indústria petrolífera importante tebes, ema hotu preokupa dehan osan fundu mina-rai atu hotu, maibé governu la investe agora hodi hetan reseita iha tinan sanulu mai, Estadu sei monu iha falénsia.

Parlamentu Nasionál no Governu fó prioridade tebes ba setór petrolífera liu husi sosa asaun ConocoPhillips no Shell nian hodi dada mina mai iha Kosta Súl.

Polítika ne’e, realiza Estadu sei hetan reseita rua hanesan mina nia folin no impostu doméstiku. Apoiu polítika governu hodi altera lei Lei Atividade Petrolíferu (LAP) hodi fó dalan atu foti osan direita iha Fundu Petrolíferu investe no tinan lima oin mai bele hetan ona reseita.

Hataan ba kestaun, Vise-Prezidente Bankada FRETILIN, Francisco Miranda Branco hateten, setór agrikultura importante tebes tanba povu 900.000 mak moris ho agrikultura.

Povu iha área rurál no urbana presiza atu konsumu ai-han husi agrikultura, entaun presiza governu apoiu hodi investe atu bele garante produsaun iha rai laran hodi labele dependénsia ba hahán importasaun husi rai li'ur.

Ha’u hanoin Governu investe makaas iha setór agrikultura, ita sei hakotu importasaun hahán husi rai li'ur no osan sei sirkula de’it iha rai laran”, tenik nia.

Branco hateten, bainhira Governu tau osan investe hodi hasa’e produsaun boot liu tan maka sei hapara importasaun nesesidade bázika hodi fó rendimentu ba povu, liu husi fa'an no sosa produsaun agríkola ne’ebé sira rasik produs.

Haree ba montante orsamentu ne’ebé governu tau ba setór importante ne’e, hatudu momoos katak sira laiha orientasaun oinsá bele hakbiit povu agrikultór sira-nia moris, hodi tau fali osan ba asuntu balun ne’ebé la importante.

Entretantu hafoin Parlamentu Nasionál halo reapresiasaun ba OJE 2019 nian hodi hasai osan hamutuk tokon $650 diminui osan ho totál biliaun $1.482. Nune’e, setór produtivu hanesan agrikultura ho totál orsamentu tokon 14.709 ka 0.9%, Saúde tokon $45.287ka 3% no setór edukasaun ho totál osan tokon $96.071ka 6.4%.

Normaliza Situasaun Ekonomia Depende PR

Situasaun ekonomia iha rai laran hahú ameasadu tanba impaktu husi impase polítika ne’ebé obriga kompañia balun iha perigu laran no traballadór lakon servisu. Maibé, atu normaliza situasaun ne’e depende ba Prezidente Repúblika.

Vise-Prezidente Bankada Partidu Libertasaun Populár (PLP), Francisco Vasconcelos hateten, Parlamentu Nasionál hala’o knaar hodi halo ona aprovasaun ka reapresiasaun ba Orsamentu Jerál Estadu (OJE) hodi haruka ona ba Prezidente Repúblika atu deside tuir ninia kompeténsia.

Iha área prioridade sira ne’ebé Xefe Estadu preokupa ne’e presiza tebes atu dezenvolve, maibé ne’e responsabilidade órgaun soberania sira hotu atu tau konsiderasaun.

“Setór xave sira ita hotu konsidera maibé Prezidente Repúblika promulga uluk lai orsamentu, lalika lori tempu hodi sakrifika ita nia ekonomia”, dehan nia, iha Uma Fukun PN, Segunda (4/2).

Nia dehan, Parlamentu Nasionál la obriga Xefe Estadu atu promulga, maibé hatudu responsabilidade tanba ekonomia agora ne’e depende ba OJE atu bele normaliza situasaun ekonomia iha rai laran.

Iha fatin hanesan, Prezidente Bankada Partidu Demokrátiku (PD), António da Conceição hateten, atu manan hikas investidór sira hodi kontinua investe iha rai laran, úniku solusaun maka promulga orsamentu.

Tuir nia, orsamentu hanesan instrumentu atu funsiona instituisaun Estadu, funsiona atividade ekonomia. Sirkulasaun osan iha rai laran la’o di'ak sei provoka kapasidade kompra aumenta o halo loja hetan rendimentu hodi selu traballadór sira.

Ita presiza normaliza situasaun ne’e ba fali iha nia orijen”, tenik nia.

Nia hateten, ema mai investe hakarak atu hetan retornu maibé bainhira laiha sira sei taka negósiu, entaun traballadór sira mak sei lakon servisu hodi aumenta dezempregu iha rai laran.

Rate this item
(0 votes)