Print this page

Promulga lei hamoos PMV, PR Horta: Eis titulár bele aluga uma estadu Featured

By Ekipa INDEPENDENE Setembru 30, 2025 664
Prezidente Repúblika, José Ramos Horta, ofisialmente promulga lei kona-ba revogasaun Pensaun Mensal Vitalisia, iha 29 Setembru ne’e. Foto:Media PR. Prezidente Repúblika, José Ramos Horta, ofisialmente promulga lei kona-ba revogasaun Pensaun Mensal Vitalisia, iha 29 Setembru ne’e. Foto:Media PR.

DILI: Prezidente Repúblika, José Ramos Horta, ofisialmente promulga lei kona-ba revogasaun Pensaun Mensal Vitalisia, iha 29 Setembru ne’e. Iha biban ne’e, Xefe Estadu mós husu ba eis titular sira ne’ebé laiha uma privadu bele kontinua aluga uma estadu ne’ebé durante ne’e sira hela.

PR Horta rekoñese promulgasaun ba lei ba revogasaun pensaun vitalisia no privilejiu sira ne’ebé fó ba eis deputadu, eis membru governu, no eis titular orgaun soberanu laos buat ida ne’ebé fasil.

“Ohin, ha'u ko'alia ba ita-boot sira ho laran-todan. Nu’udar Xefe-de-Estadu, ha’u tula iha ha’u-nia kabas responsabilidade ne’ebé todan atu promulga Dekretu Parlamentu Nasionál númeru 21/2025, ne’ebé revoga pensaun vitalísia no prestasaun sira seluk ne’ebé atribui ba eis Deputadu sira, eis membru Governu sira, no eis Titulár Órgaun Soberania sira,” dehan PR Horta liu husi Konferénsia Imprensa, iha Palásiu Prezidensiál Bairu-Pite, Segunda (29/09).

Tuir Xefe Estadu ne’e, desizaun ida ne’e sai nu’udar momentu importante ida iha istoria demokrasia Timor-Leste nian. Nia dehan, lei ne’e koretivu tanba hadi’a injustisa lei tuan nian ne’ebé konsidera fó benefísiu de’it ba grupu ki’ik ida.

“Maibé signifikativu mós ba konsekuénsia umana no sosiál ne’ebé desizaun ne’e sei lori ba família timoroan balun nia moris,” nia afirma.

Horta hatutan, lei ne’e moris husi konsensu unanimidade absoluta husi partidu hotu-hotu iha Parlamentu Nasional, faktu ida ne'ebé raru tebes iha iha prosesu politika TL nian durante independénsia.

“Ha’u hakarak fó hanoin ba ita-boot sira katak nein Konstituisaun Repúblika, ne’ebé aprova iha 2002, nein Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu (2011-2030), nein mós Tratadu Fronteira Marítima ho Austrália (2018) la iha konsensu tomak hanesan ne’e.”

“Lei ida ne’e, tanba ne’e, reflete inekívoka vontade reprezentante povu hotu-hotu no nono Governu Konstitusionál nian.”

“Ida ne'e mós espresa sentimentu sira husi parte boot ida husi ita-nia sosiedade, inklui líder polítiku sira ne'ebé, durante kampaña eleitorál sira 2023 nian, publikamente kompromete-an atu halakon lei pensaun vitalísia nian,” nia esplika.

Maske nune’e, PR Horta subliña implementasaun lei ne’e tenke halo ho kuidadu no respeita dignidade eis titular sira, inklui veteranu ne’ebé sakrifika sira-nia an durante tinan naruk nia laran ba independensia.

“Ha’u rekomenda atu Governu konsidera tranzisaun ida ne’ebé rasionál no justu bainhira implementa Lei, hodi asegura solusaun sira ne’ebé digna.”

Horta mós fó ideia ba eis titular sira ne’ebé laiha uma atu bele kontinua aluga uma estadu ne’ebé durante ne’e sira hela ba.

“Ha'u lakohi temi ema ne'e nia naran, iha elementu ida, nia veteranu boot tinan 24 servisu ho ha'u, nia hela iha uma estadu ida iha Faról, mais fulan-fulan Ministériu Justisa, Terras Propriedade karega ba nia $2 mill dolares ne'e tenke selu, purtantu nia la hela iha ne'ebá gratis".

"Ha'u hakfodak, selu todan loos ne'e, ha'u hatete ba Avo Xanana mós hakfodak, Ministériu Justisa karega fali $2 mill dolares, ne'e mós sala tiha ona. Mais bele karik kontinua aluga, selu fulan-fulan ka se iha osan, nia rasik sosa tiha propriedade ne'e," dehan PR Horta.

Eis titular sira, nia afirma, bele aluga uma estadu maibé tenke haree sira-nia estatutu ho dignidade.

“Selu ba estadu fulan-fulan ne'e labele hanesan ema baibain ida, la'e, nia kontribui tinan 50 ba luta, tenke haree sira-nia estatutu ne'e ho respeitu, dignidade," katak Horta.

Eis titular hahú ‘aruma sasan’

Tuir observasaun Jornalista INDEPENDENTE, iha 29 Setembru, iha area Farol, pesoal sira ne’ebé servisu ba eis titular Taur Matan Ruak hahú ona aruma sasan hodi bele husik mamuk rezidensia eis titular ne’ebé durante ne’e Taur utiliza.

Iha gabinete eis titular Mari Alkatiri, tuir pesoal balun, kuaze sasan privadu hasai hotu ona, hela sasan balun de’it mak iha laran.

Ba rezidensia eis PR Lu Olo, tuir informasaun eis PR ne’e seidauk ‘book an’ tanba sei hein promulgasaun husi PR Horta.

 

HAK apresia

Vise Direitór Dahuluk Asosiasaun HAK, Antonino de Limas apresia eis titular balun ne’ebé hahú ona hamamuk no entrega fasilidade eis titular nian.

"Ha'u hanoin saida mak Eis Titulár sira halo ne'e ezemplu di'ak ba ema hotu-hotu. Bainhira iha desizaun ruma sasan ne'ebé estadu nian tenke fó fali ba estadu, tenke hanesan ne'e duni,” dehan Antonino ba jornalista sira, iha nia kna'ar fatin Faról, Segunda (29/09).

Kona-ba eis titular balun ne’ebé laiha uma privadu atu hela, Antonio dehan, nia la fiar katak eis titular ne’e laiha uma privadu.

“Se ne'e iha duni karik ha'u la fiar. Hanesan Eis Titulár laiha rekursu seluk tanba se iha Eis Titulár ha'u hanoin balun sei goza pensaun veteranu nian, ne'ebé dapur sei suar nafatin."

Peskizadór AJAR, Inocencio de Jesus Xavier hatete, buat ne’ebé eis titular balun halo hanesan hakat liu tiha ona prosesu formalidade. Tanba iha kualkér lejislasaun bainhira seidauk iha publikasaun, lei ne'e seidauk bele ezisté.

Nia esplika, bainhira PN aprova lei ruma sei lori ba Prezidente Repúblika atu estuda no deside hodi veta ka promulga, nune’e bainhira PR deside ona no publika ona iha Jornal Republika, lei refere hahú entrada en vigor.

Eis titular presiza kondisaun

Peskizadór AJAR, Inocencio de Jesus Xavier hatete, tuir sosiadade sivil no Estudante Universitariu Timor-Leste ninia observasaun, loloos estadu presiza aranja kondisaun rum aba eis titular sira hanesan eis Prezidente Repúblika, eis Prezidente Parlamentu Nasionál, eis Prezidente Tribunal Rekursu, no eis Primeiru Ministru.

"Saida mak ha'u-nia pontu de vista pesoal, karik lei ne'e bele halo diskriminasaun pozitivu ida. Sira karik la hetan ona osan saláriu, sira bele integra ba lei seguransa sosiál, maibé hanesan seguransa pesoal, uma rezidénsia ba sira karik bele kontinua fó ba sira nu'udar aktu rekoñesimentu ida ba sira-nia dedikasaun ba estadu durante ne’e," dehan nia.

Ida ne’e, nia afirma, vale de’it ba eis titular haat ne’ebé temi ona. Enkuantu ba eis ministru no eis deputadu la presiza hetan.

"Ami-nia solidaria pesoalmente ba líder balun ne'ebé laiha rai no laiha uma, maibé ita fiar katak husik Prezidente Repúblika halo nia servisu depois ita haree," katak nia.

EUTL: Povu mak manan

Hafoin Prezidente Republika promulga lei ba revogasaun LPMV, Portavos EUTL, Natalicío Nunes, agradese ba estudante no kamada sosial sira hotu ne'ebé hola parte iha asaun hasoru PN.

"Ida ne'e atu dehan katak povu mak luta, povu mak determina no povu mak manan, no saida mak Prezidente Republika halo, ida ne'e reflete duni saida mak ejizensia povu maubere nian," dehan nia ba jornalista sira, iha UNTL, Segunda (29/09).

Pozisaun EUTL nian, Portavos ne’e hatutan, sei kontinua halo vizilansia atu bele halo kontolu ba problema sira ne'ebé mosu iha nasaun ne’e.

Rate this item
(0 votes)
Last modified on Tersa, 30 Setembru 2025 15:32