Print this page

PR Horta kontra kriminaliza difamasaun, promete la promulga se limita liberdade imprensa Featured

By Cristina Ximenes Juñu 16, 2026 21
FOTO: Media PR FOTO: Media PR

DILI: Prezidente Repúblika, José Ramos Horta, hatudu pozisaun klaru hasoru inisiativa Parlamentu Nasionál atu altera Kódigu Penál hodi inklui kriminalizasaun difamasaun. Xefe Estadu afirma katak sei la promulga lei refere se konsidera katak medida ne’e bele limita liberdade imprensa iha Timor-Leste.

PR Horta hatete, iha situasaun atual, governu no deputadu sira di’ak liu fó atensaun ba asuntu hekonomia no investimentu duké gasta tempu diskute projetu lei kriminalizasaun difamasaun.

“Di'ak liu haree tau-matan ba aselera investimentu, projetu sira, kria empregu, ne'e mak preokupa ida ne'e. Lalika preokupa fali ho projetu lei kriminalizasaun difamasaun,”dehan Horta hafoin partisipa serimónia boas-vindas ba funsionáriu foun tinan 2026 iha kompania Tsuneishi Timor Shipbuilding Unipessoal, Lda, ne’ebé realiza iha sala konferénsia Hotel Timor, Dili, Kuarta (10/06).

Nia subliña, difamasaun la mai de’it husi média, maibé mosu mós husi polítiku sira rasik ne’ebé dala-barak halo akuzasaun ba malu iha debate polítiku no iha Parlamentu Nasionál.

Prezidente konsidera katak la loos se jornalista sira hetan risku prosesu kriminal enkuantu polítiku sira kontinua uza imunidade parlamentár hodi halo akuzasaun oioin.

“Polítiku sira halo akuzasaun oioin inkluidu kontra Primeiru Ministru, Prezidente Repúblika, ne'e difamasaun, maibé sira iha imunidade. Agora jornalista oan sira hakerek buat  ruma ne'e labele iha imunidade,” dehan PR Horta.

Xefe Estadu reafirma katak, Timor-Leste tenke kontinua sai ezemplu ba liberdade imprensa no demokrásia iha rejiaun no iha mundu.

Nia lembra katak povu timoroan sakrifika buat barak durante luta libertasaun atu hetan liberdade no direitu demokrátiku sira.

“Timor-Leste tenke kontinua sai ezemplu di’ak ida ba mundu tomak. Ema barak iha mundu admira Timor-Leste tanba nia liberdade no demokrásia ne’ebé forte,” dehan nia.

Horta mos aviza katak, se projetu lei refere aprova husi Parlamentu Nasionál no haruka ba Palásiu Prezidensiál, nia sei analiza uluk kontiudu lei ne’e.Maibé, se objetivu prinsipal mak kriminaliza difamasaun husi média no limita liberdade imprensa, nia sei rejeita.

“Se Parlamentu Nasionál avansa ho projetu lei ne’e no lori mai ha’u, ha’u sei haree didi’ak. Maibé atu kriminaliza difamasaun husi média, ha’u la promulga,” afirma.

Nia akresenta katak, se hakarak implementa regra kona-ba difamasaun, entaun tenke aplika ba ema hotu-hotu, inklui deputadu no polítiku sira ne’ebé durante debate parlamentár dala-barak halo akuzasaun ba malu.

“Se hakarak kriminaliza difamasaun, tenke hahú husi Parlamentu Nasionál rasik. Tenke sukat hotu-hotu ho hanesan. Maibé atu limita liberdade imprensa, ha’u la simu,” katak Xefe Estadu ne’e.

Molok ne’e, Sentru ba Haburas Movimentu Direitus Umanus no Bankada Partidu Frente Revolusionária Timor-Leste Independente hato’o preokupasaun boot kona-ba Projetu Lei Kriminalizasaun Difamasaun ne’ebé dadaun ne’e diskute iha Parlamentu Nasionál.Parte rua ne’e konsidera proposta lei refere bele ameasa liberdade espresaun no hafraku kontrolu sosial ba poder polítiku no ekonómiku sira.

Iha konferénsia imprensa ida iha Kampaun Asosiasaun Hak, Faról, Tersa (09/06), Porta voz SHMDU, Leonisa Pompeia da Costa Maria, husu atu Parlamentu Nasionál halo konsultasaun públiku nasional molok aprova alterasaun ba Kódigu Penal ne’ebé inklui kriminalizasaun defamasaun.

“Projetu lei ida ne’e presiza envolve povu hotu husi nivel nasional to’o munisípiu sira. Ami husu atu hasai artigu 187-A to’o 187-H husi proposta alterasaun Kódigu Penal.Karik Parlamentu insiste atu regula difamasaun, tenke liu de’it husi lei sivíl no hasai pena prizaun hotu,” dehan Leonisa.

Tuir nia, figura públika, lider polítiku, emprezáriu no entidade sira ne’ebé jere rekursu públiku tenke iha korajen atu simu kritika husi povu, tanba soberania tuir Konstituisaun RDTL hela iha povu.

SHMDU konsidera katak autoridade públika sira labele uza lei penal atu evita kritika. Bainhira informasaun ida konsidera falsu, resposta apropriada mak uza direitu resposta, halo klarifikasaun públika ka prosedu sivíl, la’ós kriminaliza sidadaun sira.

Organizasaun ne’e alerta mós katak aprovasaun ba lei refere bele hamosu ‘efeitu nonook’, ne’ebé halo jornalista, ativista, akadémiku no komunidade sira tauk hato’o kritika ka denunsia injustisa sosial sira.

“Lei ida ne’e sei fó vantajen boot ba poder polítiku no ekonómiku sira. Ema sei tauk ko’alia tanba ameasa pena ne’ebé iha. Ida ne’e bele hamate espiritu demokrasia,” hatete Leonisa.

SHMDU argumenta katak proposta idane’e kontra prinsípiu Estadu Direitu Demokrátiku no fó hanoin hikas katak esforsu sira ne’e hanesan mós durante Governu Konstitusionál daualu maibé la konsege konkretiza tanba konsidera viola provizaun Konstituisaun nian no instrumentu internasionál sira kona-ba direitus umanus.

Iha fatin hanesan, Koordenadora SHMDU, Amandina da Silva dehan, aprovasaun ba lei ne’e bele sai ‘traisaun boot’ ba povu Timor-Leste.

“Rai ida ne’e harii husi luta ba liberdade espresaun. Se Parlamentu kontinua avansa ho lei ida ne’e, ne’e hanesan traisaun ida hasoru povu ne’ebé luta ba ukun rasik an,” dehan Amandina.

Nia kritika mós prosesu elaborasaun lei ne’e ne’ebé konsidera laiha transparénsia no la envolve konsultasaun ampla ho sosiedade sivil no públiku.

SHMDU informa katak daudaun ne’e organizasaun sosiedade sivil no ativista sira hahú ona mobiliza petisaun atu husu Parlamentu Nasionál rekonsidera proposta lei refere.

Rate this item
(0 votes)