Print this page

PNTL esplika prosedimentu ezekusaun mandatu Tribunál iha UNTL: Laiha tratamentu espesiál Featured

By Ekipa INDEPENDENTE Janeiru 19, 2026 424
Komandante Operasaun Diresaun Investigasaun Kriminal (DSIK), Superientendente Asistente Polisia, Mouzinho Correia. FOTO: Media PNTL// Komandante Operasaun Diresaun Investigasaun Kriminal (DSIK), Superientendente Asistente Polisia, Mouzinho Correia. FOTO: Media PNTL//

DILI: Diresaun Servisu Investigasaun Kriminal, Polisia Nasional Timor-Leste, fó esplikasaun relasiona ho polemika ne’ebé mosu hafoin ezekusuan mandadu tribunal ba suspeitu balun iha Universidade Nasionál Timor Lorosa’e, ne’ebé hetan kritika husi intelektual no akademista balun.

Komandante Operasaun Diresaun Investigasaun Kriminal (DSIK), Superientendente Asistente Polisia, Mouzinho Correia hatete, atuasaun DSIK iha ezekusaun mandadu detensaun, buska domisiliariu no apreensaun tuir ona Standard Operating Procedure (SOP) no lei ne’ebé vigora.

Tuir nia, publiku presiza iha komprensaun klaru kona-ba diferensia entre mandadu notifikasaun no mandadu detensaun.

“Iha diferensia entre mandadu notifikasaun no mandadu detensaun. Maneira ezekusaun mandadu notifikasaun la hanesan ho ezekusaun mandadu detensaun, buska domisiliariu no apreensaun,” dehan Mozunho liu husi ninia pajina Facebook, Mouzinho La-Rio T. Correia, ne’ebé jornal INDEPENDENTE asesu iha Sabadu (17/01).

Nia hatutan, iha mós diferensia tratamentu ezekusaun mandadu ba dilijensia judisial, mandadu detensaun ba interogatoriu judisial dahuluk no mandadu detensaun ba kondusaun ka kumpre prizaun.

Iha mandadu detensaun, Mouzinho dehan, polisia la halo distinsaun ba suspeitu tuir estatutu sosial, kargu, pozisaun, nivel edukasaun, titulu akademiku ka diviza (ba militar no polisia).

“Mandadu detensaun laos ba dosente, laos ba dekanu ka reitor. Mandadu ne’e ba pesoal, tanba DSIK kaer suspeitu, laos kaer kargu ka pozisaun,” nia klarifika.

Kona-ba utilizasaun aljema, Mouzinho esplika, ida ne’e la’os julgamentu, maibé nu’nudar meius seguransa ba polisia no mós ba sujeitu ka suspeitu.

Atuasaun ne’e, nia dehan, laiha ligasaun no prinsipiu prezusaun inosensia tanba PNTL la halo julgamentu maibé ezekuta mandadu detensaun.

Relasiona ho UNTL nu’udar instituisaun, nia subliña katak mandadu tribunal laos ba UNTL, maibé ba pesoal balun ne’ebé deskonfia halo krime bainhira halo knar iha instituisaun refere.

Tan ne’e, tuir nia, Tribunal, Ministériu Públiku, no PNTL la halo persegisaun ba UNTL, maibé buka tuir suspeitu sira ne’ebé deskonfia halo krime.

“Ezekusaun mandadu bele halo iha ne’ebé de’it iha teritoriu nasional Timor-Leste, inklui navio estranjeiru ne’ebé para iha Porto iha Timor-Leste, aviaun estranjeiru ne’ebé para iha aeroportu sira iha Timor-Leste. PNTL mós iha istoria ezekusaun mandadu detensaun ba suspeitu ne’ebé ba subar iha kaza militar PR nian,” dehan Mouzinho.

Polisia, nia dehan, bele uza forsa ba suspeitu ne’ebé la kopera, bele halo rahun odamatan ruma, gaveta ruma, ka saida de’it ne’ebé presiza asesu tenke loke. Iha animal ruma hanesan asu ne’ebé fó ameasa ba polisia, tuir mandadu judisial katak polisia bele oho ka tiru mate.

“Iha ema ruma halo impedimentu ba ezekusaun mandadu Tribunal, polisia bele halo partisipasaun.”

Tuir nia, sasukat ida atu koloka polisia ninia profisionalizmu mak haree husi kumprimentu lei, atuasaun ne’ebé tuir SOP no regras sira, no la halo diskriminasaun durante halao ezekusaun ba mandadu ruma.

Maske nune’e, atuasaun PNTL ne’e hamosu kritika husi lideransa sira.

Prezidente Repúblika, José Ramos Horta hatete, maske juiz mak fó orden, maibé polisia tenke resepita dignidade umana.

“Loloos laos PNTL mak halo arbiru, juis mak fó orden no juis fó orden ne'e sala. Ha'u hatete dala hira ona ba ema sira ne'e, rai ida ne'e ita tenke hatudu respeitu ema-nia dignidade.”

“Ha'u totalmente kontra bainhira KAK ka PNTL runggu-rangga tama ema-nia uma, tau aljema buat sira ne'e," dehan PR Horta ba jornalista sira hafoin partisipa iha serimónia abertura ba programa Biblioteka Voluntáriu husi ro Mv Doulos Hope, iha Portu Dili, Sesta (16/01).

Tuir Horta, aljema ne’e la merese tau bainhira ema ne’e sei inosente no la fó ameasa boot.

"Eis Reitór UNTL ne'e ameasa boot saida no nia atu halai ba ne'ebé? Butomak sira ne'e la hatene liu lei, la hatene liu prinsipiu, ha'u hatete bei-beik ona. Laos lamenta de'it, ha'u koondena, labele halo nune'e.”

“Ha'u hatete ba Komandante Jerál PNTL.Ha'u hatete dala hira ona ba KAK ‘imi labele ba kaer ema arbiru’.Hakarak investigasaun, halo investigasaun, bolu ema ne'e ba Kuartel, ba ne'ebé-ne'ebé tenke ba, la'ós halo embuskada ba nia iha Karimbala, nia fila husi NTT tau aljema, ne'e ha’u totalmente kontra,” dehan Xefe Estadu ne’e.

Horta dehan, nia simu bainhira ema ne’e kriminozu boot ka komete kazu omesidu.

"Agora eis Reitór UNTL ida, ema ida ka kualkér ema seluk ida ne'ebé la aprejenta ameasa ba tau kedas fali aljema, ne'e ha'u totalmente kontra, ha'u sei foti kestaun ne'e dala ida tan iha Konsellu Superiór Defeza no Seguransa," dehan nia.

Iha parte seluk, komunidade akademika UNTL mós hato’o reasaun.

Eis Reitór UNTL, Armindo Maia hatete katak, UNTL respeita lei, maibé apela ba PNTL atu hadiak maneira atuasaun no respeita dignidade umanu no autonomia kampus.

Reitór eleitu UNTL, Juviano António da Costa konsidera katak forma kapturasaun no aljema bele estraga imajen UNTL nu’udar instituisaun edukasaun altu estadu nian.

"La devia mai tau aljema tanba sei iha maneira seluk ne'ebé ita halo atu ema hotu bele kontribui ba iha justisa," katak nia.

Rate this item
(0 votes)
Last modified on Segunda, 19 Janeiru 2026 20:30