Nune’e, iha diskusaun ne’e, parte sosiedade sivil husu ba Parlamentu Nasional no Governu atu bele aselera prosesu elaborasaun esbosu lei sibernetika.
Direitór Ezekutivu Fundadaun Hadomi Timor (FHT), Abrão Monteiro hatete, dialógu ho parte interesadu sira liu-liu Parlamentu Nasionál ho Governu atu bele aprezenta sosiedade sivil ninia rekomendasaun bazeia ba diskusaun ne'ebé husi Fundasaun Hadomi Timor halo, atu bele enkoraza Parlamentu Nasionál no Governu bele aselera prosesu dezenvolvimentu ka elaborasaun lei sibernétika.
Nia dehan, ho diskusaun ne’e, hanesan matéria ida atu fó ba iha Parlamentu Nasionál, nune'e bainhira Governu lori lei esbosu ne'e ba iha Parlamentu Nasionál, sira iha ona informasaun balun ne'ebé halo diskusaun ho membru Governu liu-liu Ministériu Justisa.
Tanba iha artigu balun ne'ebé presiza atu hadia, nune'e bele garantia espasu dijitál ne'ebé iha, atu bele fó reponsabilidade ba ema ne'ebé halo krime.
Nia hatutan, tanba dala ruma iha artigu sira, iha definisaun ne'ebé luan, bainhira la diskute klean iha posibilidade, ba futuru bele mós kriminaliza ema ne'ebé ho intensaun di'ak, atu bele koko vulneravelidade sistema ida ninian.
"Tamba ne'e mak ami hanoin katak, diskusaun ohin loron ninian rekomendasaun lubuk ida mak ami elabora tiha ona, ideia mai husi espertu sira parte tékniku. Ami mós konvida kolega sosiédade sivil sira ne'ebé servisu área legál ninian depois fó mós pareser legál mós kolega sira ne'ebé haree husi Direitus Umanus depois lei ne'e mós nafatin garantia Direitus Umanus iha prosesu implementasaun lei refere". Dehan nia ba Jornalista sira iha Salaun Fundasaun Oriente Dili, Tersa ne’e (09/12/25).
"Kolega sira ne'ebé hanesan LGB-TQ ho tan kolega sira ne'ebé defisiente sira, entaun dialógu ne'e importante atu bele fanun liu tan Parlamentu Nasionál ho kazu sira ne'ebé ohin ami aprejenta, liu-liu kazu sira hanesan bisnis email kompromais ne'ebé tinan kotuk ne'e konsege virál ka kazu ne'e boot la halimar," nia haktuir.
Kazu sira hanesan jogu online, maibé haree liu-liu kona-ba scam center ne'ebé akontese iha Oekusse, no mós adezaun ba ASEAN ne'ebé sei loke konetividade ne'e luan, asesu ne'e mais luan liu.
Nia hatutan, konetividade dijitál ka infraestrutura dijitál asesu ba iha Austrália ninian, ne'ebé bele halo ita nia espasu dijitál nia utilizasaun sei kontinua aumenta no ema nia asesu mós sei kontinua aumenta bainhira ida ne'e akontese mak informasaun sira ne'ebé bele dehan, asesu ba sistema sira ne'e ka lejitimu sira ne'e bele akontese hahú iha ona, hacker sira hahú iha ona.
Iha fatin hanesan, Prezidente Komisaun A trata Asunto Konstituisaun no Justisa iha Parlamentu Nasional, Deputadu Patrocino Fernandes hatutan, dialogu ida ne’e apresenta sira nia akompañamentu ka elaborasaun esbosu lei krime sibernétika.
“Ha’u tenki dehan katak to’o agora Parlamentu Nasionál mós seidauk asesu ba esbosu lei ne’e, maibé ida ne’e hatudu katak iha prosesu de elaborasaun lei ne’e, prosesu ne’e partisipativu duni, alerta públiku no justifika ohin no kuandu sosiedade sivil, liu liu fundasaun hadomi, hala'o konsulta públiku depois elabora, hodi submete ba Parlamentu Nasionál, Parlamentu Nasionál konserteza hein hela esbosu ne’e bainhira nu’udar proposta lei husi governu, dokumentus sira ne’ebé ami ohin ami simu konserteza, ne’e sei konsidera hanesan referensia para depois iha diskusaun, maibé kuandu to’o iha parlamentu, parlamentu sei demontrasaun konsulta públiku no parlamentu sei hare identifika intidade sira ne’ebé iha relasaun sira direita ka indireita ho prosesu elaborasaun lei ne’e, para hotu-hotu bele kontribui sira nia hanoin, sira nia opiniaun antes de politiku sira halo desizaun ba lei ne’e”.