Print this page

PM Xanana la simu Polisia tau borgol ba Reitór UNTL nia liman Featured

By Cristina Ximenes Janeiru 16, 2026 168
Primeiru Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão. FOTO: Media-PR// Primeiru Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão. FOTO: Media-PR//

DILI: Primeiru Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão deklara, la simu ho asaun Diresaun Servisu Investigasaun Kriminál Nasionál, Polísia Nasional Timor-Leste, ne’ebé tau borgol ba Reitor Universidade Nasionál Timor Lorosa’e, João Soares Martins, bainhira halo buska, aprensaun no detensaun.

PM Xanana dehan, nia hato’o informasaun ba Prezidente Repúblika, José Ramos Horta, kona-ba asaun Polisia, no konsidera asaun ne’e laiha liu konsiderasaun.

Kazu ne’e, Xefe Governu hatete, mosu iha UNTL tinan rua kotuk ba, maibé derrepentehasai mandadu idaba polísia hodi ba kaer dosente sira.

“Reitor UNTL mai husi Kupang iha ne'ebá kedas kaer.Tanbasá sira prezu ona tanba desizaun narsa ne'e seidauk hatene tan buat ida. La'e, ne'e informa ba sira katak, loron rua, loron tolu nia laran tenke ba aprejenta an ho dokumentu iha Ministériu Públiku.”

"Ne'e mandadu ida, ne'e ba entrega ba ema, la'ós ba kaer fali. Ne'e horsehik mós ami ko'alia iha Konsellu Ministru ami lamenta tebtebes asaun sira lahun ladikin ne'e mak ita temi reforma justisa tenke iha duni reforma," dehan PM Xanana ba jornalista sira hafoin enkontru semanál ho PR Horta, iha Prezidensia Repúblika Bairo-Pite, Kinta (15/01).

Molok ne’e, Ministru Ensinu Superior, Siénsia no Kultura (MESSK), José Honório da Costa, manifesta lamentasaun ba detensaun ne’ebé Polisia Nasionál Timor-Leste halo ba Reitor, Vise Reitor, Administradór Jeral, no dirijente Universidade Nasionál Timor Lorosa’e na’in haat seluk.

Ministru Honório hatete, karik iha indikasaun katak dirijente UNTL hirak ne’e halo aktu ruma ladún di'ak, loloos tribunál haruka karta ba sira atu presta deklarasaun, laos ba direita hodi halo detensaun.

"Hanesan Ministru nune'e mós hanesan Timor-oan lamenta ho situasaun ne'e. Se tribunál hatene katak sira halo aktus ruma la di'ak iha UNTL, loloos haruka karta ba sira no bolu sira presta deklarasaun.”

“Maibé horseik polísia ba halo detensaun ba sira, ne'e detensaun ida ha'u lamenta, tanba tratamentu ba sira la'ós hanesan profesór sira universitariu. Sira la halo krime boot ruma, se krime boot mós lei iha kondena sira, mais prosesu halo detensaun ba sira mak hanesan Ministru ha'u lamenta, hanesan timor-oan ha'u lamenta," dehan Ministru, iha palásiu Governu, Kuarta (14/01).

Kona-ba kazu ida ne’e, nia dehan, Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão husu ba MESSK atu haree ho sériu, nune'e situasaun sira ne'e labele repete beibeik iha Timor-Leste.

"Ohin iha Konsellu Ministru ha'u relata no Primeiru Ministru husu atu haree situasaun ida ne'e ho sériu, ita labele kontinua beibeik ho situasaun sira hanesan ne'e iha ita-nia país ne'e", nia dehan.

Ministru Honorio hatutan, maske Reitór ho nia Vise inklui kargu Xefia na’in haat hetan detensaun, maibé laiha impaktu ba prosesu aprendizajen iha UNTL.

Entretantu, Diresaun Servisu Investigasaun Kriminal Nasional, PNTL, ezekuta mandadu Tribunal Judisial Primeira Instansia Dili (TJPID) ho NUC 086/25-PNSIK hodi halo buska, apreensaun no detensaun ba Reitór UNTL, Vise Reitór ba Asuntu Administrasaun Finansa, Administradór Jerál, inklui kargu xefia na'in haat seluk.

Operasaun ne’e akontese iha Tersa (13/1) tuku 09:00 dader, iha kampus UNTL. Reitor João Martins entrega an ho vontade rasik ba PNTL atu koopera ho justisa, enkuantu Vise Reitor no dirijente sira seluk hetan detensaun obrigatoriu.

Tuir observasaun Jornal INDENPENDENTE, PNTL mós halo buska no apreensaun ba gabinete  Reitór no Vise Reitór UNTL no ba dirijente nain haat seluk nia fatin, inklui Diresaun Jeràl Administrasaun no Finansas UNTL hodi rekolla evidénsia ba nesesidade investigasaun.

Hafoin remata buska no apreensaun, polísia lori kedan suspeitu sira ba edifisiu Servisu Investigasaun Kriminál Nasionál, Kaikoli, hodi submete ba prosesu identifikasaun, hafoin detein durante oras 72, hodi aprezenta ba Ministeriu Públiku hodi submete ba prosesu judisiáriu iha TJPID.

Rekorda katak, kazu ne’e relasiona ho krime falsifikasaun dokumentu ka notasaun téknika, ne'ebé akontese iha 2024. Violasaun ne'e previstu iha artigu 303 husi kódigu penál Timor-Leste.

Rate this item
(0 votes)