Alokasaun OJE 2026 ba VPM-I hamutuk US$ 616.004, ne’ebé fahe ba verba salariu vensimentu US$ 262.231, beins serbisu US$ 292.095, tranferensia públiku laiha, kapital menor US$ 61.678, kapital dezenvolvimentu laiha.
Vise Primeiru Ministru, Ministru Kordenador Asuntu Ekonomiku (VPM-MKAE-MTA), Francisco Kalbuadi Lay hateten, mundu enfrenta hela dezafiu oioin hahu husi alterasaun klimatika estrema, dezastre naturais, emprevizibilidade iha merkadu global instabilidade ekonomika konflitu jeopolitika, instabilidade sosial to’o iha transformasoens teknolojia. Ne’e duni, Timor-Leste hanesan nasaun joven la sees husi xoke ida boot tebtebes.
“Alokasaun ba ida ne’e foka hodi promove Timor-Leste iha nivél rejionál ASEAN no internasionál CPLP hodi aumenta komipetetividade hametin mós relasaun ekonomiku ho nasaun seluk promove komersiu no investimentu atrai invetimentu estranjeiru no apoiu emprezariu lokal,” dehan nia, iha plenaria PN, Sesta (14/11).
Tinan ne’e aloka rihun US$ 400 ne’ebé ezekuta ona 74%. US$ 15.162 ba maizumenus 4% ida ne’e komitmentu obligasaun, US$ 22.415 ka 6% no gastu ona atual US$ 297.122 ekivalente 74%.
Balansu ate agora iha VPM nia gabinete sei iha US$ 65.299, balansu ne’e sei halo pagamentu ba salariu 14 pesoas hamutuk US$ 56.780 no ba beins serbisu korente iha US$ 8.319 hanesn ne’e serbisu operasaun gabinete nian.
“Ha’u hakarak reafirma prioridade estratejika ba tina 2026 hanesan tuir mai, diversifikasaun ekonomia husi baze agrikultur, turizmu industria petroliferu, promove turizmu sustetavel inklui turizmu ekonomiku, turizmu komunitariu no relizioju, proteje ita-nia ambiente no asegura sutentavel jerasaun foun sira ne’ebé hadia transparensia, efisensia ho impaktu direitu kada dollar públiku ba moris di’ak ba povu nian, fortalesimentu setór privadu, parseria estratejiku no integradu rejionál,” dehan nia.
Orsida to’o iha Ministru Turizmu no Ambientemaka sei bele koalia liu, maibé agora ne’e permite atu ko’alia de’it ba iha orsamentu Vise Primeiru Ministru nian husu atu hotu-hotu fó apoiu espiritu estadu bodi tau interese povu nian.
“Orsamentu Jeral Estadu 2026 nu’udar alisersa ida ne’ebé estadu fó etapa ida ne’e serbisu maka’as liu tan ne’ebé bele lori esperansa ba moris di’ak povu Timor tomak ninian,” tenik nia.
Entretantu, deputada Bankada Frente Revolusionasiu Timor-Leste Independente (FRTILIN), Lidia Norberta, preokupa ho orsamentu ba VPM nian aumenta boot liu iha bens serbisu no salariu vensimentu.
“Ami atu ko’alia kona-ba Vise Primeiru Ministru ba area ekonomiku nian tinan uluk ninia alokasaun orsamentu rihun US$ 400 no tinan ne’e iha aumentu rihun US$ 216 ne’ebé hamutuk tinan ne’e rihun US$ 616. Vise Primeiru Ministru ita boot nia área ne’e ko’alia kona-ba Vise Primeiru Ministru no Ministru Kordenador Asuntu Ekonomiku no Turizmu no Ambiente ita haree forsa de traballu ne’ebé iha ita haree katak ita bolu dehan forsa trabalu ne’e kobre ho salariu vensimentu no beins serbisu, maibé ita haree beins serbisu ita boot tebtebes liu fali salariu vensimentu,” nia dehan.
Nia dehan, preokupasaun ida seluk mak iha srea ekonomia nian ne’e sei iha problema barak serake Timor-Leste tama ona iha ASEAN tanba kestaun barak mak tenke dezenvolve liu-liu pilar ekonomia nian ne’e.
“Pilar rua seluk ne’e ladun iha problema, mezmu ke iha kompara ho pilar ida ita boot ekonomiku nian ne’ebé ita haree ba estrutura governu ne’e ita boot maka kaer ne’e maka iha dezafiu barak. Tanba ne’e, ami husu ba ita boot sa esforusu mak ita boot halo ba tinan ne’e. Para bele tau matan situasaun sira ne’ebé presiza ita atu prienxe liu-liu iha ambitu ekonomiku nian,” tenik nia.
Iha fatin hanesan, deputadu Bankada KHUNTO, Luis Roberto, konsidera osan ba Vise Primeiru Ministru signifika aumenta kedas 12% ne’e aas demais.
“Iha ne’e osan ne’ebé mak aloka ba iha Vise Primeriu Ministru nian atu laiha proposta maibé iha pedidu de esklaresimentu husi VPM sobre forsa traballu maka durante ne’e halao nia knar iha ita boot ninia gabinete liu-liu ba asesor sira no teknika sira ninia forma du serbisu ne’e mak hanesan ne’ebé. Tanba loos duni ita haree ba iha alokasaun orsamentu ba beins serbisu ne’e iha 2025 nian iha rihun US$ 416 mas 2026 nian rihun US$ 616, signifika ita husu aumentu ba 12% ne’e aas demais,” tenik nia.
Hanesan hatene katak tinan-tinan haree ba salariu vensimentu ne’e aas liu reseita ne’ebé tama fila-fali mai kofre estadu, tanba ne’e mak prejudika ho orsamentu sira hanesan aloka ba iha VPM ninia gabinete ho osan ne’ebé mak boot.
Enkuantu, Deputada Bankada CNRT, Cedelizia Faria dos Santos, defende orsamentu VPM I nia ne’e iha salariu vensimetu no beins serbisu ne’e ladun boot demais.
“Agora dadaun ita tama diskusaun ba Vise Primeiru Ministu Kordenador dos Asuntu Ekonomiku no Turizmu Ambiente. Ministeriu Turizmu Ambiente ha’u hanoin ne’e sei tuir mai, ne’ebé ita lalika kahur sasan lai. Ha’u haree katak husi salariu vensimentu no beins serbisu ninia diferensa ne’e la boot ida. Salariu vensimentu US$ 262.231, beins servisu US$ 292.059 diferensa US$ 29.864, ne’ebé diferensa entre salariu beins serbisu ba VPM nian la’os boot demais,” tenik nia.
Nia mos apresia tanba Vise Primeiru MInistru mós mai ho livru ne’ebé ninia esplikasaun sira pur detallu, liga ho serbisu sira ba 2025 nian ho de’it rihun US$ 400 mas kobre atividade barak.