Print this page

OJE 2026 aloka ba setór estratéjiku, redus kapitál sosiál inklui viajen sira Featured

By Cristina Ximenes Outubru 01, 2025 214

DILI: Sosiédade sivil liu husi Asia Justice And Rights (AJAR) husu Parlamentu Nasionál no Governu aloka Orsamentu Jerál Estadu (OJE) 2026 ne'e ba setór estratéjiku sira hanesan setór edukasaun, saúde, agrikultura, turizmu no mós infraestrutura báziku, maibé redusaun iha kapitál sosiál sira ne'ebé la lori retornu, inklui viajen sira.

Peskizadór AJAR, Inocencio de Jesus Xavier hatete, iha avaliasaun semana kotuk membru governu na'in 10 tama iha lista mean ne'e signifika sira nia ezekusaun la di'ak.
"Orsamentu Jerál Estadu 2026 ida ne'e tuir ami nia hanoin ita investe iha setór estratéjiku sira, setór edukasaun, saúde, agrikultura, turizmu no infraestrutura báziku".
"Se setór sira ne'e hotu ita dezenvolve di'ak, ita mós dezenvolve ba tasi nian oinsá bele halo industria turizmu iha tasi ne'e bele kontribui reseita ne'ebé di'ak ba ita nia estadu liu-liu ba sustentabilidade estadu," dehan Peskizadór AJAR, Inocencio ba jornalista INDEPEDENTE iha nia kna'ar fatin Faról, Tersa (30/09).
Nune'e, sosiédade sivil nia pontu de vista katak Parlamentu Nasionál, Governu hanoin ona halo ezersisiu ba setór estratéjiku sira, redusaun iha kapitál sosiál sira ne'ebé la lori retornu, inklui viajen sira ne'e redus di'ak liu investe setór produtivu sira.
Tanba ne'e dezafia mós ajensia nasionál ba turizmu nian ne'ebé to'o ohin loron iha ona planu nasionál ba turizmu maibé seidauk dezenvolve.
Nia esplika, potensia setór turizmu barak ne'ebé tuir loloos dezevolve ona nu'udar rendimentu ida direita no inditeita ba ekonómia nasionál.
Tanba ne'e ba oin sei haree ida ne'e, FONGTIL membru sira foin lalais enkontru iha Natarbora oinsá mós haree rezultadu dialógu foin lalais ne'e ami entrega tiha ona ba Vise Primeiru Ministru Mariano Assanami Sabino, no sei tuir halo follow-up ba rezultadu dialógu foin lalais iha Natarbora no oinsá mak inkaixa iha OJE 2026.
Entretantu, Vise Direitór Dahuluk Asosiasaun Hak, Antonino de Limas hatete, ba Orsamentu Jerál Estadu 2026, ne'e planu governu nian depois ba Parlamentu Nasionál sira sei diskute.
"Agora sosiédade sivil ne'e ita baibain ne'e preokupa asuntu sosiál, edukasaun, saúde, ekonómia, agrikultura ne'e tama iha ita nia observasaun saida mak mak ita monitoring ne'ebé ita preokupa. Asuntu ekonómia, agrikultura ne'e ba moris ema barak nian, agrikultura ne'e alokasaun orsamentu tinan-tinan ne'e la to'o 3%, 2,3% de'it, entaun ita hakarak ne'e bele persentajen sa'e boot".
"Saúde nian, 6% ida ne'e mós depois ita haree atendimentu mós nafatin la di'ak aimoruk stock out hela de'it ne'e mós problema. Edukasaun númeru persentajen liu 10% ne'e di'ak uitoan maibé kondisaun nafatin," nia haktuir.
Nia haktuir, entaun sosiédade sivil nafatin haree oinsá husu ba governu atu aloka Orsamentu Jerál Estadu 2026 ne'e tuir duni prióridade.
Maibé, labele ko'alia ibun de'it, durante ne'e polítiku sira inklui deputadu sira ko'alia prióridade ba edukadu, saúde, agrikultura, depois setór produtivu sira.
Hanesan turizmu ko'alia de'it mais depois iha desizaun polítika alokasaun orsamentu ne'e la aliña saida mak sira hatete, tanba kontinua abandona.

 

Rate this item
(0 votes)
Last modified on Kuarta, 01 Outubru 2025 16:36