Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão hatete, kleur tebes mak ekipa negosiasaun buka sira atu mai hodi ko’alia kona-bá fronteiras marítimas, maibé sira sempre temi Lei Internasionál ne’ebé dehan katak “A terra Comanda O Mar”.
Tanba ne’e maka bainhira Prezidente Repúblika Indonézia Prabowo Subianto simu posse, Xanana Gusmão rasik bá to’o iha Jakarta no hato’o vontade Timor-Leste nian kona-bá buat rua mak hanesan, ida kona-bá hakotu kedan fronteira terrestre ne’ebé iha Naktuka RAEOA nian, no husu atu hahú kedan negosiasaun kona-bá fronteiras marrítimas.
Iha momentu ne’ebá, Prezidente Prabowo mós hato’o katak ekipa Indonézia mós preparadu atu bele hahú.
Tanba ne’e maka foin daudaun iha fulan Agostu, Prabowo rasik haruka ekipa ida mai no iha diskusaun ne’e parte rua sente di’ak tanba iha diskusaun aberta.
Ho ida-ne’e maka sira propoin atu hahú negosiasaun iha 1-3 dezembru, maibé tanba Timor-Leste ninia konsilleiru sira iha Londres la hela hamutuk no servisu barak, nune’e sira koordena malu, husu Primeiru-Ministru atu bá iha Londres hodi ko’alia hamutuk hodi deside data fixu bá negosiasaun ne’e.
“Nune’e mak ha’u iha Londres durante loron rua ne’e, ami koordena hamutuk hodi determina data loloos bá negosiasaun formál nian iha momentu ne’ebé sira bele partisipa hotu. Ami halo diskusaun di’ak, prepara-aan atu bainhira mak diskusaun formál nakloke ne’e bele realiza. Ita-nia konsilleiru sira husu atu tau iha 8-10 dezembru. Bainhira ami fila hosi Londres ko’alia kedan ho sira iha Jakarta no sira konkorda ho data ida-ne’e bele hahú primeira ronde formál bá negosiasaun nian,” dehan Komunikandu Imprensa ne'ebé Online INDEPENDENTE asesu iha Pájina ofisiál Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão, Tersa (23/09).
PM Xanana esplika, foin lalais ekipa hosi Indonézia mai iha Dili, sira temi katak fatin bá negosiasaun nian sei iha Jakarta ka bele mós iha Bali.
Antes ne’e ekipa mós deside katak, tinan ne’e nia rohan ekipa sei hasoru-malu dala ida no tinan 2026 sei hasoru-malu dala ha’at.
“Tanba ne’e ita husu bo’ot katak, ho espíritu ne’ebé nakloke ita bele rezolve ita-nia fronteiras maritimas ho Indonézia. Ita sente katak sei bá to‘o iha ne’ebá tanba Prezidente Prabowo mak haruka sira mai,” Xanana Gusmão hateten.
Rekorda katak, uluk Timor-Leste halo negosiasaun ho Austrália, konsege la’o tuir dalan ida ne’ebé mundu nunka haree maka konsiliasaun kompulsária, ne’e la’ós tanba Timor nia matenek, maibé tanba apoiu hosi maluk konsilleiru sira ne’e.
Maluk sira ne’e mai ho esperiénsia makaas, tanba sira konsege rezolve problema fronteira sira iha Amérika, rezolve problema iha pasífiku, iha Áfrika no fatin seluk tán.
Ne’e duni, ho apoiu bo’ot husi advogadu sira ne’e maka Prezidente Repúblika (PR), José Ramos-Horta fó ona kondekorasaun ho Colar Órden Timor-Leste nian.