Print this page

MOP asina kontratu projetu estrada rurál, hasa’e asesu ekonómiku iha area remotas Featured

By Agustino/ Estajiariu Mersiu Abril 28, 2026 197
Ministru Obras Públikas, Samuel Marçal ofisialmente asina kontratu ho empreza kontratór hamutuk 31. FOTO: Media MOP Ministru Obras Públikas, Samuel Marçal ofisialmente asina kontratu ho empreza kontratór hamutuk 31. FOTO: Media MOP

DILI:Ministériu Obras Públikas ofisialmente asina kontratu ho empreza kontratór hamutuk 31 ba implementasaun projetu reabilitasaun estrada rurál iha munisípiu Aileu, Ainaro, Kovalima, Baukau, no Bobonaro.

Ministru Obras Públikas, Samuel Marçal hatete, projetu ne'e ho objetivu atu hametin konetividade iha área rurál sira enkuantu hasa'e mós kreximentu ekonómiku lokál.

"Ohin halo asina kontratu ho Kompaña hamutuk 31 ba estradas rurál, hodi fasilita ita-nia povu sira iha área rural ne'ebá, tanba ita-nia ekonomia barak liu mai husi área rural hodi sira halo sira-nia produtu lokál sira, hodi fasilita sira, fasilita ambulánsia, saúde no edukasaun," dehan Ministru Samuel ba jornalista sira, hafoin asina kontratu iha salaun MOP, Kaikoli, Segunda (27/04).

Tuir nia, konstrusaun estrada rurál nu’udar prioridade governu nian, tuir orientasaun husi Primeiru Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, atu aselera distribuisaun produtu komunidade nian no hadi’a asesu ba servisu saúde, edukasaun, no transporte emerjénsia.

Ministru Samuel esplika, alende pakote 31 ne’ebé kontratadu, 39 seluk oras ne’e iha hela konkursu ba munisípiu sira seluk.

Totál orsamentu ne ebé aloka ba programa infraestrutura estrada rurál tinan ne’e kuaze millaun $15, ho média períodu implementasaun projetu tinan ida.

Maske nune’e, nia rekoñese dezafiu potensiál sira iha terenu, hanesan udan-boot, ekipamentu limitadu, no kapasidade empreza lokál sira.

Samuel dehan, governu sei buka solusaun karik kontrator sira hasoru obstaklu tekniku ka sosial.

“Tanba sira balun foin aprende, la'os abandona, ne'e iha problema oin-oin.Balun problema sosiál, ekipamentu, problema kapitál rasik, ne'ebé ita rezolve.Ne'e la'ós pukul rata, hotu-hotu, la'e, mais ita tenta par ida ne'ebé abandona tanba laiha vontade servisu ne'e buat ketak ida, mais tanba problema seluk ita tenke buka rezolve problema ne'e, atu bele ajuda sira," dehan nia.

Iha faitn hanesan, Vise Ministru Infraestrutura, Júlio do Carmo, subliña, governu sei la tolera atrazu projetu.

Nia husu ba kontrator sira hotu atu servisu tuir sira-nia kontratu no entrega rezultadu ho kualidade.

“Tinan oin mai ne'e ita laiha tan ona estende kontratu, laiha.Dala ida de’it, tinan ida dala ida deit. See mak halo servisu la hotu kansela, ema kompañia seluk Timor barak, la'os ita halo la hotu mak tinan-tinan mai estende, labele," dehan Julio.

Entretantu, Sekretáriu Estadu Asuntu Toponímia no Organizasaun Urbana, Germano Santa Brites, fó hanoin ba kontratór sira atu adere ba prazu, mantein kualidade servisu, no hato’o kedas obstákulu ruma iha terenu, inklui konflitu ho rai-na’in sira.

“See de’it mak impede servisu iha trenu halo favor relata ba MOP, mak SEATOU atur. Depois mak ha’u ba rezolve problema ne'e, imi labele baku malu no lalika halo problema, importante ita-boot sira servisu tuir SOP ne'ebé mak Obras Publiku fó ona.Servisu halo didi’ak tanba rai ne'e ita nian hotu," nia dehan.

Reprezentante kontratór husi Baiwari Moris Foun Unipesal Lda, Alcino Menezes, hato’o ninia kompromisu atu halo projetu ne’e ho profisionál.

Nia subliña, empreza lokál sira prontu atu kompete no fó rezultadu ne’ebé di’ak liu ba dezenvolvimentu nasionál.

Ho asina kontratu ne’e, governu hein katak dezenvolvimentu infraestrutura estrada iha area rural bele la’o lalais liu no iha impaktu direita ba hadia bem-estar komunidade nian.

Rate this item
(0 votes)