Print this page

MJDAK-KND planu atribui prémiu ba atleta ne'ebé rekolla medalla iha Sea Games Tailándia Featured

By Vascolino Germano Marsu 19, 2026 128
FOTO:  Media MJDAK FOTO: Media MJDAK

DILI: Governu liu husi Ministériu Juventude, Desportu, Arte no Kultura (MJDAK), no Sekretáriu Ezekutivu Komisaun Nasionál Desportu (KND), liu husi reuniaun komisaun deside halo atribuisaun prémiu ba atleta timor-oan ne’ebé prestasaun di'ak iha Sea Games Tailándia 2025.

Ministru Juventude,  Desportu, Arte no Kultura, Nelyo Isaac Sarmento hatete, enkontru ne'e hanesan enkontru KND ba tinan-2026, hodi deskute asuntu balun ne'ebe pretinente atu halo desizaun.

“Ami deskute kestaun rua, primeiru oinsa halo reformulasaun no haree fali lei sira ne'ebé atu reforsa servisu KND, segundu mak oinsa halo desizaun ba atleta ne'ebé foin dadaun partisipa iha Sea Games Tailándia ho prestasaun ne'ebe di'ak, nune'e estadu atu fo rekoñesimentu ba sira,” Dehan Ministru Nelyo ba jornalista sira, iha Salaun MJDAK, Lesidere, Kinta (19/03).

Iha enkontru, nia afirma, iha ona konkluzaun ida katak  tempu badak KND sei servisu hamutuk ho Komfederasaun Desportu sira atu produs lei ida  kona-ba atribuisaun premiu ba atleta sira.

Govenante ne'e subliña, KND hanesan orgaun reguladora indedenpente, nune'e governu labele inteven, maibe politikamente estadu iha direitu no dever apoiu servisu, tan ne'e iha lei ida ba oin atleta ne'ebé hetan prestasaun di'ak hetan premiu bazeia ba lei ne'e.

“Lei ne'e sei sai baze ba estadu, atu ba oin partisipasaun atleta sira iha jogu internasionál sira, sira hetan prestasaun di'ak karik sai baze ida atu sira hetan subsídiu husi governu,” Nia esplika.

Nia hatutan, parte rua mos toma desizaun ida katak atleta sira=ne’ebe foin dadaun partisipa Sea game, mesmu prestasaun la tuir ema hotu nia espetativa, maibe atleta balun oferese medalla, entaun ida ne'e  presiza fó rekoñesimentu bazeia ba politika MJDAK nian.

“Ami halo desizaun ba atleta sira-ne'ebe oferese medalla osan mean, osan mutin no osan metan no mos treinadór sira, atu hetan premiu, maske  la tuir sira nia espatativa,  maibe governu nafatin hanoin oinsa fó motivasaun liu husi orsamentu oituan atu bele sai baze ida, atu  sira bele kontinua sira nia treinu," Katak Nelyo.

Membru governu ne'e relata, premiu ne'ebe governu atribui mak hanesan, medalla osan mean sei hetan orsamentu $3.000, osan mutin $1.500 no osan metan $1.000,  atribuisaun ne'e ba individu no mos ba ekipa.

“Ho desizaun ne'e ita hahu prepara ona, depois sei komunika ho atleta sira ne'ebé hetan prestasaun atu atualiza sira nia dadus pesoál, nune'e ita tansfere ba sira,” Nia akresenta.

Iha okaziaun hanesan Prezidente CDTL, Afrânio Xavier reforsa, iha enkontru ne'e ko'alia kona-ba  asuntu neen (6), maibe foku liu ba atribuisaun premiu ba atleta sira ne'ebe hatudu prestasaun di'ak iha Sea Games Tailándia 2025.

“Maibé ida ne'e sei iha faze diskusaun, no iha tempu badak ita sei iha desizaun, nune'e bele atribui premiu ne'e ba atleta sira liu husi Federasaun,” Nia hatete.

Nia subliña, prémiu apresiasaun ne'e sai hanesan referensia ida, nune'e ba futuru kontinua implementa.

Rate this item
(0 votes)