LH alerta katak medida ida ne’e bele fó solusaun temporáriu, maibé sei iha risku boot ba transparénsia no sustentabilidade ekonómika iha futuru.
Peskizadora LH, Marta da Silva hatete, medida governu nian hanesan resposta lalais ba krize globál, liu-liu impaktu husi tensaun internasionál hanesan konflitu entre United States no Israel, ho Iran, ne’ebé afeta direitamente folin mina iha merkadu mundiál.
LH esplika katak, orsamentu boot ida ne’e foti husi Orsamentu Jerál Estadu (OJE) tinan ida ne’e nian, ne’ebé iha limitasaun. Nune’e, sira alerta katak medida hanesan ne’e labele repete bebeik tanba bele kria presáun ba finansas públiku.
Aleinde kestaun sustentabilidade, LH mós levanta preokupasaun kona-ba prosesu ajudikasaun direta ne’ebé la liu husi mekanismu tender normal.
Marta husu tanbasá governu la prepara medida prevensaun antes, tanba situasaun krize globál ida ne’e la’ós akontese derepenti de’it, maibé iha ona sinal sira husi fulan balun liubá.
“Dala-barak (ajudikasaun la promove transparansia, akuntabilidade. Mais buat hirak ne'e akontese ona,” dehan Marta hafoin enkontru ho PR Horta, iha Palásiu Prezidensiál Bairu-Pite, Sesta (10/04).
LH mós alerta kona-ba impaktu indiretu ba povu, liu-liu ema vulnerável sira.
Marta esplika katak Timor-Leste sei depende barak ba importasaun, nune’e se folin mina sa’e, sei afeta transporte no presu sasan báziku sira. Situasaun ida ne’e bele lori ba inflasaun ne’ebé maka’as, ne’ebé povu ho rendimentu ki’ik sei sente liu.
Iha parte seluk, peskizadór LH, Celestino Gusmão hatutan, kestaun ne’e la’ós de’it kona-ba orsamentu, maibé mos kona-ba prinsipiu boa governasaun.
“Ajudikasaun direita iha momentu sira ne'ebé ita iha krize ne'e lei fó, maibé diskusaun la'o barak tiha ona, entaun ne'e prespetiva governasaun ne'e ladun di'ak ba ita-nia imajen estadu, hanesan nasaun ida demokrátiku," nia ténik.
LH uza oportunidade ida ne’e atu fó rekomendasaun ba governu atu la depende de’it ba setór petrolíferu, maibé komesa inviste seriamente iha setór produtivu sira hanesan agrikultura no indústria lokal.
LH konsidera katak krize global sira ne’e bele sai hanesan lisaun importante atu hadia reziliénsia ekonómika nasaun nian.