Print this page

‘Kuidadu an molok tarde’: HIV/SIDA hamate ona na’in 23 iha Oekusse Featured

By Ivonia Varela Maiu 14, 2026 62
Prezidente INCSIDA, Daniel Marçal, fahe informasaun kona-ba HIV/SIDA ba komunidade sira iha aldeia Noafafo, Suku Cunha, Sub-Rejiaun Pante Makasar, RAEOA, Segunda (11/05). FOTO: INDEPENDENTE/Ivonia Varela Prezidente INCSIDA, Daniel Marçal, fahe informasaun kona-ba HIV/SIDA ba komunidade sira iha aldeia Noafafo, Suku Cunha, Sub-Rejiaun Pante Makasar, RAEOA, Segunda (11/05). FOTO: INDEPENDENTE/Ivonia Varela

OEKUSSE: Moras HIV/SIDA kontinua sai ameasa boot ba saúde públiku. Iha Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusse-Ambeno, hahú husi tinan 2013 to’o 2026, sidadaun na’in 23 lakon ona vida tanba moras refere, no atualmente ema na’in 79 sei kontinua halo tratamentu HRV.

Xefe Departamentu Jestaun Programátiku Saúde RAEOA, dr. Estansilau Tafi hatete, total kazu HIV iha rejiaun refere to’o ona na’in 108.

Husi númeru ne’e, na’in 79 ativu hela iha tratamentu, na’in 13 transfere ba Dili, no na’in 10 transfere tama mai husi área seluk. Iha mós na’in ida ne’ebé halai sees husi tratamentu.

"Liga ho ema ne'ebé moris ho HIV iha REAOA, total 108. Husi númeru ne'e ativu ba tratamentu HRV  na'in 79. Transferensia ba halo tratamentu iha Dili iha 13, transferensia tama mai 10, drop out ida no mate 23,” dehan Estanislau, iha aldeia Noafafo, Suku Cunha, Sub-Rejiaun Pante Makasar, RAEOA, Segunda (11/05).

Aleinde ne’e, nia hatutan, iha mós ema na’in rua ne’ebé halo teste HIV no deteta pozitivu. Nune’e parte programa koodernator HIV halo hela konsellu atu bele simu HRV.

Autoridade saúde kontinua intensifika sensibilizasaun ba komunidade kona-bá oinsa virus HIV transmite no maneira atu prevene antes moras ne’e evolui ba etapa SIDA.

Nia esplika, bainhira ema ida tama ona iha etapa SIDA, sistema imunidade sai fraku no moras oportunista sira fasil atu ataka, inklui Tuberkuloze pulmonar.

"Atu nune’e ita bele prevene antes ba ita-nia komunidade labele monu ba moras ida naran SIDA ne'e. Tanba bainhira ba ona iha SIDA moras hotu-hotu sei hetan iha ne'ebá,” dehan nia.

Estansilau mós asegura katak medikamentu HRV iha RAEOA seidauk hasoru problema stock, no fasilidade saúde sira prontu atu halo teste HIV ba komunidade.

Nia husu povu atu la tauk halo teste sedu tanba deteksaun lalais bele ajuda salva vida no prevene komplikasaun seluk.

"Ha'u husu ba komunidade sira iha RAEOA atu hakbesik an ba fasilidade saúde sira ne'ebé mak estabelese ona teritoriu RAEOA atu nune'e bele hetan testu," dehan nia.

Iha Suku Cunha rasik, HIV/SIDA hamate ona ema na’in rua durante tinan 2025. Informasaun ne’e konfirma husi Xefe Suku Cunha, Domingos S. Caunan.

Nia dehan komunidade barak seidauk komprende kle’an kona-bá perigu husi HIV/SIDA, liu-liu iha área rural sira.

“Iha ita-nia suku mós iha kazu rua no na’in rua ne’e mate tiha ona iha tinan kotuk,” dehan Domingos.

Nia apela ba komunidade atu kuidadu an no evita relasaun sexual arbiru ne’ebé bele aumenta risku transmisaun HIV.

“Saúde iha ida-idak nia liman rasik,” nia afirma.

INCSIDA alerta joven hadook an husi risku HIV

Institutu Nasionál Kombate HIV-SIDA (INCSIDA) mós kontinua halo kampaña sensiabilizasaun iha komunidade rural sira iha Oekusse.

Prezidente INCSIDA, Daniel Marçal alerta katak maioria kazu HIV iha Timor-Leste relasiona ho seksu livre.

“To’o fulan ikus tinan 2025, kazu HIV liu ona rihun rua atus lima resin ida,” dehan Daniel.

Nia dehan tratamentu HIV la’ós ba tempu badak, maibé kontinua kada loron to’o ema ne’e mate.

Situasaun ne’e, tuir nia, bele fó todan boot ba orsamentu estadu.

“Tratamentu HIV la’ós ba tinan ida ka rua, maibé to’o nia mate,” nia hatutan.

Daniel fó atensaun espesial ba joven sira, tanba grupu idade produtivu mak vulneravel liu ba HIV.

Nia husu joven sira atu foka ba edukasaun no hadook an husi hahalok ne’ebé bele estraga sira-nia futuru.

“Joven sira tenke hatene buat sira ne’e hotu. Ita tenke servisu hamutuk hodi proteje sira,” nia dehan.

Xefe Suku Cunha apresia programa sensiabilizasaun husi INCSIDA ne’ebé lori edukasaun saúde ba komunidade rural sira ne’ebé dook husi sentru sidade.

Durante atividade refere, pesoál saúde sira mós halo teste raan ba komunidade sira ne’ebé partisipa atu ajuda sira hatene sedu sira-nia statutu HIV.

Rate this item
(0 votes)
Last modified on Kinta, 14 Maiu 2026 15:29