Print this page

JSMP lansa relatóriu anual importante tolu, destaka kazu VBJ no dezempeñu setór justisa Featured

By Vascolino Germano Maiu 01, 2026 224
Selebra Aniversariu ba dala XXV, Programa Monitorizasaun Sistema Judisiál (JSMP), hamutuk ho parseiru sira, lansa relatóriu observasaun setor justisa, Parlamentu Nasional no Instituisional  tinan 2025, iha salaun F-FDTL, Fatuhada, Kinta (30/04). FOTO: Vascolino Germano Selebra Aniversariu ba dala XXV, Programa Monitorizasaun Sistema Judisiál (JSMP), hamutuk ho parseiru sira, lansa relatóriu observasaun setor justisa, Parlamentu Nasional no Instituisional tinan 2025, iha salaun F-FDTL, Fatuhada, Kinta (30/04). FOTO: Vascolino Germano

DILI: Programa Monitorizasaun Sistema Judisiál (JSMP) lansa relatóriu importante tolu ba tinan 2025, no komemora mós ninia aniversáriu ba dala 25, iha salaun Fatuhada, Dili, Kinta (30/04).

Relatóriu tolu ne’ebé lansa inklui relatóriu observasaun jerál setór justisa 2025, relatóriu observasaun Parlamentu Nasionál, no relatóriu institusionál JSMP.

Diretora Ezekutiva JSMP, Ana Paula Marçal esplika, relatóriu ne’e ho objetivu atu kaptura dinámika dezempeñu setór justisa nian, inklui prosesu atendementu kazu iha tribunál no prosesu lejizlativu iha parlamentu.

"Ami halo observasaun ba tribunál primeiru Instansia sira ne'ebe existe iha Timor-Leste. Ami haree ba sira-nia atendimentu kazu sira, liu-liu alvu ami-nia mak violénsia bazeia ba jéneru, inklui violénsia sexual, violénsia domestik, no mós kazu ne'ebé inklui feto ho labarik sai vitima," katak nia ba jornalista sira, iha salaun FFDT Fatuhada, Kinta (30/04).

Iha tinan 2025, JSMP halo monitorizasaun ba kazu hamutuk 747, ne’ebé kompostu husi kazu krime 745 no kazu sivíl rua. Husi sira ne'e, kazu 518 envolve violénsia bazeia ba jéneru, ho feto no labarik sira mak maioria sai vítima.

Dadus ne’e hatudu katak feto no labarik sira nafatin iha risku aas ba violénsia. Maski nune’e, JSMP rekoñese esforsu pozitivu husi ofisiál judisiál balu ne’ebé kaer kazu sira ho profisionál liu husi investigasaun kle’an, maski falta iha kazu lubuk ida.

JSMP mós destaka prosesu neneik atu kaer kazu korrupsaun ne’ebé envolve funsionáriu públiku sira.Husi kazu hitu ne'ebé ezamina, balun hetan atrazu naruk, dala-ruma tinan barak, molok hetan akordaun.

“Kazu korupsaun balun nia prosesu haan tempu kleur, dala-ruma nia akuzasaun tinan ne'e maibé julga fali iha tinan lima depois. Ida ne'e la efetivu to’o ikus kazu ne'e lakon," Ana dehan

Aleinde ne’e, kona-ba atensaun espesiál ba tratamentu ba ema ho defisiénsia sira iha sistema justisa nian. JSMP hetan katak asesu ne’ebé limitadu, hanesan falta intérprete ka fasilidade apoiu, dala-barak difikulta aprezentasaun evidénsia iha tribunál.

"Direitu ema ho difisiensia importante atu konsidera, maibé barak to'o iha Tribunál tenke husik livre autor se vitima ne'e difisiensia, tanba nia labale deskobre no ko'alia sai see mak halo asaun ba nia, liu-liu ita-nia maluk ne'ebé difisiensia matan, nia la haree autor entaun tribunál labele foti desizaun se laiha evidénsia," dehan nia.

Foku iha Parlamentu

Iha ninia relatóriu observasaun parlamentár, JSMP subliña kona-ba prátika jestaun tempu ne’ebé ladún di’ak husi parlamentár sira no tendénsia atu atraza deliberasaun kona-ba lei importante sira.

Tuir JSMP, durante tinan 2025 tomak, sira observa sesaun plenária hamutuk 43 no reuniaun komisaun neen. Maibé, sira nafatin observa prátika atu adia lejislasaun estratéjiku, enkuantu regulamentu balu ho interese ki'ik sira hetan prioridade.

“Nu’udar reprezenta povu parlamentu nasionál atu fiskáliza servisu governu no setor justisa, maibé ita rasik viola hela ita-nia rejimentu, oinsa atu ko'alia ba ita-nia maluk seluk," dehan Diretora ne’e.

Apresiasaun husi Tribunál

Entretantu, Prezidente Tribunál Rekursu, Afonso Carmona, fó bemvindu ba relatóriu JSMP no bolu nu’udar instrumentu importante hodi dudu reforma setór justisa nian.

Nia konsidera relatóriu ne’e la’ós de’it dokumentu tékniku maibé mós matadalan estratéjiku ba hasa’e kualidade servisu jurídiku iha futuru.

"Ha'u hein katak relatóriu JSMP 2025 sei sai hanesan instrumentu util atu ajuda Tribunál Rekursu no instituisaun relevante atu kontinua reformasaun ne'ebe nesesariu," katak nia

Afonso subliña mós kompromisu instituisaun judisiál nian hodi mantein independénsia no imparsialidade no hametin kapasidade institusionál liu husi kolaborasaun ho governu no sosiedade sivíl, inklui JSMP.

Lansamentu relatóriu ne’e subliña papél importante sosiedade sivíl nian hodi garante transparénsia no responsabilizasaun iha setór justisa iha Timor-Leste, enkuantu reflete mós kona-ba dezafiu sira ne’ebé presiza nafatin atu rezolve ba oin.

Rate this item
(0 votes)