Print this page

Instituisaun estadu ‘sunu’ povu nia osan iha edifisiu luxu Featured

By Mariano/Cristina Fevereiru 13, 2026 171
Vise Primeiru Ministru Asuntu Parlamentar, Aderito Hugo da Costa. FOTO:  Media-Gabinete Primeiru Ministru// Vise Primeiru Ministru Asuntu Parlamentar, Aderito Hugo da Costa. FOTO: Media-Gabinete Primeiru Ministru//

DILI: Vise Primeiru Ministru Asuntu Parlamentar, Aderito Hugo da Costa, hato’o kritika ba instituisaun estadu balun ne’ebé aluga edifisiu privadu ho kustu boot, no konsidera hanesan aktu ‘sunu’ de’it povu nia osan.

Tuir informasaun, instituisaun estadu sira ne’ebé aluga edifisiu privadu inklui, Timor-Gap, Autoridade Nasionál Petroleum (ANP), Autoridade Nasionál Mineiru (ANM), Institutu Geosiensia Timor-Leste (IGTL), Murak Rai Timor, SEFOPE, Provedoria Direitus Humanus no Justisa (PDHJ), SEATOU, no Ministeriu Turizmu Ambiente (MTA).

“Ha’u sente sira kala gosta liu halo arrendamentu par hetan uma andar, uma di’ak, kantor hanesan otel, sira gosta liu ida ne’e duke sira esforsu par halo planu rasik, tinan barak nia laran halo planu orsamentu par karik iha edifisiu ida propriu ba sira, mais hanoin katak arrendamentu ne’e karik bele iha interese ruma mak di’ak liu hatur de’it, importante mak aluga de’it otel sira par selu karun, gasta osan povu nian,” dehan Hugo, iha Parlamentu Nasionál, Tersa (10/02).

Vise Ministru ne’e kestiona, tanba saida mak instituisaun estadu sira ne’e la halo esforsu antes par iha edifisiu propria.

“Rai barak maibé tanba saida mak sira gosta liu edifisiu hanesan otel? Selu ho osan povu nian ne’ebé dehan gasta de’it, laiha problema, mais dala-ruma sira iha interese ruma,” Vise Ministru ne’e hatete.

Hugo dehan, nia rona deputadu sira ko’alia, no nia sei fó hatene ba parte kompetente sira, maibé desizaun ne’e laos nia mak foti.

“Mais espresa de’it katak se hanesan perguntas ita-boot sira nian, entidade sira ne’ebé mak ohin temi, tendensia liu hakarak mak hela iha arendamentu karun, hela iha edifisiu hanesan otel, entaun sira kala gosta liu tuur iha malirin, ema prepara hotu ona mak ba selu de’it duke sira buka rasik halo. Uza osan povu nian halo netik edifisiu ida simples mais reprezenta ita-nia kondisaun estadu nian,” katak nia.

Tuir nia, ohin loron ema hotu hakilar katak tenke poupa osan.Osan povu nian uza ho didi’ak “maibé iha realidade sira hakarak hela iha edifisiu ne’ebé ke waoo..mais serbisu hanesan hela baibain”.

Hugo hatutan, durante ne’e ovu kestiona hela IP-EP ne’ebé reseitas laiha no volume serbisu ki’ik-oan hela mais kargu xefia barak hahú husi Prezidente, Vise Prezidente, Diretór Ezekutivu no Vise Diretor Ezekutivu.

Sira depende 100% ba orsamentu estadu tinan-tinan mais pozisaun ka titlu ne’e boot la halimar.

“Tendensia hanesan ne’e tanba ita la hasai kosar, osan ne’e foti de’it husi Fundu Petroliferu, entaun fasil ka lae?Se aban-bainrua osan ne’e hotu ona, hakfodak hotu ona, entaun ita tenke hasai kosar mak buka osan, ne’ebé ita lalikan hanoin ba aluga otel boot, otel 5 estrela, di’ak liu hela iha tenda ida de’it mós naran katak ita bele halo atendimentu serbisu ba nasaun no povu ho di’ak,” nia hatete.

Iha fatin ketak, Direitór Ezekutivu Forum Organizasaun Naun Governamentál Timor-Leste (FONGTIL), Inocencio de Jesus Xavier hatete, governu harii instituisaun estadu barak maibé la prepara edifisiu ba sira.

“Halo nusa mak harii instituisaun estadu ka Sekretáriu Estadu ida sein infraestrutura, ida ne'e hanesan ba moris iha ema seluk ninia kuartu,” dehan nia, iha nia knar-fatin, Kaikoli, Tersa (10/02).

Tuir Inocencio, instituisaun sira hanesan Timor Gap, ne’ebé hahú ona husi 2011 to’o agora seidauk iha edifisiu propriu. Hanesan mós IPG, ANPM, no SEATOU sei aluga edifisiu privadu ho kustu aas.

Ho nune’e, FONGTIL husu ba Parlamentu Nasionál atu kontinua halo fiskaliza rigorozu no obriga governu no instituisaun estadu atu hatudu planu operasional klaru ba harii edifisiu propriu.

Aleinde ne’e, FONGTIL rekomenda ba Ministériu Finansas hodi oferese espasu balun iha iha ninia edifisiu ba instituisaun estadu balun hodi okupa.

Ho ida ne’e, tuir nia, bele halo daudauk ona poupansa ba despeza estadu nian.

Molok ne’e, Prezidente Repúblika, José Ramos Horta,konsidera governu presiza nafatin aluga propriedade privadu sira ba funsionamentu instituisaun estadu nian. Maibé, nia husu atu labele aproveita ida ne’e hodi karega kustu ne’ebé aas.

Tuir Xefe Estadu ne’e, pratika aluga edifisiu ne’e akontese mós iha nasaun sira seluk.Tan ne’e, aluga ne’e la sai problema bainhira halo liu husi negosiasaun ne’ebé justu no razoavel.

"Presiza duni aluga. Agora mak tenke negosiasaun maka'as, see mak aluga ne'e, nune'e labele aproveita karega todan. Se aluga ka la aluga governu mak hatene, governu presiza aluga ne'e laiha problema," dehan PR Horta iha Aeroportu Internasionál Komoro, hafoin vizita servisu ba Emiradu Árabe Unidu (EAU), Sesta (06/02).

Nia hatutan, governu presiza foti pozisaun ida ne'ebé metin hasoru edifísiu na'in sira ne'ebé husu karun.

"Ha'u mak halo karik negosiasaun, sira husu karun, ha'u dehan ‘entaun imi-nia edifisiu mamuk ba, imi bele hatama manu ruma iha laran’. Sira mós presiza aluga par osan tama," katak nia.

Maibé, PR Horta hatutan, se sira aproveita ida ne’e hodi hasa’e folin sai karun demais, di’ak liu lalika simu.

Rate this item
(0 votes)