Diretór Servisu Apoiu Diagnóstiku no Terapéutiku, HNGV, Vidal de Jesus Lopes hatete, tratamentu ba pasiente ne’e halo tuir prosedimentu mediku ne’ebé loos, bazeia ba rezultadu examinasaun no investigasaun klinika.
“Tuir kronolojia, pasiente idade tinan 8 tama iha ospitál iha 21 Fevereiru no mate iha 9 Marsu. Desde inísiu, médiku sira halo tratamentu bazeia ba diagnósa ho apoiu raio-X, CT-scan no rezultadu laboratoriu sira,” dehan nia ba jornalista sira, Tersa (17/03).
Vidal subliña, durante tratamentu, ospitál kontinua halo komunikasaun ho família pasiente, inklui inan, aman no avo sira.
“Esforsu hotu-hotu halo no komunikasaun entre médiku no família lao di’ak nafatin. Ami la halo atendimentu fora husi diagnósa, maibé tuir SOP ne’ebé iha,” nia dehan.
Nia mós reafirma katak profisionál saúde iha HNGV la iha intensaun aat ba pasiente, tanba sira hotu halo servisu tuir juramentu médiku no etika profisionál.
Tuir informasaun médiku, pasiente ne’e hasoru komplikasaun saúde ne’ebé grave, inklui infeksaun iha ulun no pulmaun, ne’ebé afeta mós nivél konsiénsia.
“Indikasaun husi CT-scan hatudu katak iha problema iha kakutak, no tratamentu ajusta tuir rezultadu ne’ebé mak hetan. Maibé, maski esforsu hotu-hotu halo, la konsegue salva pasiente,” nia esplika.
HNGV liu husi membru konsellu diretiva mós enkoraja profisionál saúde sira atu kontinua servisu ho dedikasaun atu fó asisténsia ba pasiente sira.
“Ami rekoñese katak iha limitasaun balun, maibé ami enkoraja nafatin profisionál saúde sira atu halo servisu ho vontade tomak atu ajuda pasiente sira ne’ebé presiza tulun,” nia dehan.
Molok ne’e, Deputada Virgina hato’o ninia intervensaun ho sentimentu triste no hamonu matan-been, tanba ninia beioan ho idade tinan 8 lakon nia vida iha HNGV.
Nia dehan, maski labele dehan katak sistema saúde kolapsu, maibé problema iha atendimentu saúde real duni no kleur ona seidauk hetan solusaun.
“Ha’u lakohi dehan saúde kolapsu tanba atendimentu ba pasiente sira lao normal hela. Maibé se dehan iha problema, entaun problema duni.Problema ne’e la’os foin akontese maibé mai kedas husi governasaun sira anteriores no to’o agora seidauk bele rezolve, liu-liu kona-ba labarik sira ne’ebé loron-loron mate hela,” dehan nia, iha PN, Segunda (16/03).
Deputada ne’e esplika, ninia beioan sente moras iha ulun, maibé hafoin moras ne’e daet ba pulmaun no parte isin seluk. Ikus-ikus, labarik ne’e mate iha sala kuidadu intensivu iha HNGV.
Nia mós informa katak iha sala kuidadu intensivu ne’e rasik labarik na’in limamak halo tratamentu no labarik haat mate tutuir malu.
“Ha’u bele imajina família sira ne’ebé laiha kbiit saida mak sira bele halo. Se ida ne’e akontese ba ha’u rasik, entaun oinsa ho família sira seluk?,” nia lamenta.
Deputada Virgina levanta mós dúvida kona-ba fator balun ne’ebé bele kontribui ba labarik sira nia mate iha ospitál, hanesan espasu limitadu iha sala baixa, kontrolu vizitante ne’ebé la sufisiente, ekipamentu saúde ne’ebé tuanona, no medikamentu ne’ebé dala-ruma la sufisiente.
Nia akresenta, kazu hanesan ne’e la’os foin akontese iha ninia família. Iha tinan 2024, nia mós lakon subriñu ida ho idade tinan 19 tanba la konsege hetan tratamentu iha tempu loos.
Deputada Virgina husu Governu atu aselera konstrusaun sala pediatria iha ospitál foun ‘andar lima’ atu bele mellora atendimentu ba labarik sira.
“Se lae, ita-nia oan sira loron-loron sei mate idaida. Ha’u haree ho matan rasik oinsa ha’u-nia beioan mate tanba atendimentu la di’ak,” nia dehan.