Print this page

Governu Lansa Resenseamentu Eleitoral ho Atualizasaun Baze Dadus Eleisaun Prezidensial 2022 Featured

By Gregorio da Costa Jullu 01, 2021 1387
Primeiru Ministru Taur Matan Ruak nia oan feto bo'ot ho naran Lola W. de Vasconselos Ferreira Ruak, ne'ebe halo ona tinan 18, nune'e ohin resensia nia-an hodi vota mos iha eleisaun prezidensial tinan 2022. Foto: Saturnina/independente. Primeiru Ministru Taur Matan Ruak nia oan feto bo'ot ho naran Lola W. de Vasconselos Ferreira Ruak, ne'ebe halo ona tinan 18, nune'e ohin resensia nia-an hodi vota mos iha eleisaun prezidensial tinan 2022. Foto: Saturnina/independente.

DILI: Governu liu husi Ministeriu Administrasaun Estatal (MAE) hamutuk ho Komisaun Nasional Eleisaun (CNE-sigla portugués) no mós Sekretariadu Tekniku Administrasaun Eleitoral (STAE), ohin ofisialmente lansa ona resenseamentu eleitoral ho atualizasaun baze dadus ba eleisaun prezidensial tinan 2022.

Tuir Ministru Administrasaun Estatal, Miguel Pereira de Carvalho hatete, liu husi lansamentu ne’e atu apela ba populasaun ne’ebé ho idade 16 no sira ne’ebé seidauk iha eleitoral bele hakat ba iha STAE atu bele halo sira nia kartaun eleitoral.

“Lansamentu ohin ne’ebé ita halo, ha’u apela ba ita nia populasaun hotu ne’ebé idade to’o ona 16 ba leten, atu bele hakat ba iha sentru resenseamentu eleitoral sira ne’ebé STAE iha, atu bele resensia sira nia an hanesan eleitor ida,”dehan nia ba jornalista sira, iha salaun Laline-CNE Colmera, Dili, kinta ohin (01/07).

Ministru hatutan, ba ema ne’ebé atu muda sira nia kartaun eleitoral bele hakat ba iha fatin resenseamentu eleitoral atu muda, ezemplo hakarak atu muda suku ka hela fatin.

Atu nune’e, STAE bele halo atualizasaun ba sira nia dadus, ne’e importante tanba iha tinan oin mai, iha fulan-Marsu sei realiza eleisaun ba Prezidensial.

Ministru Miguel akresenta, Governu tenki garante sidadaun sira nia direitu hodi fó fatin no enkoraja sira atu hakat ba iha sentru resenseamentu hodi vota.

“Ha’u enkoraja ba sidadun sira hotu no mós Xefe Suku no Xefe Aldeia iha teritoriu Timor-Leste tomak atu bele hakbesik an ba ita nia populasaun sira iha suku no aldeia atu bele partisipa ativu iha resenseamentu eleitoral atualizasaun baze dadus,”tenik nia.

Prezidente Komisaun Nasional Eleisaun (CNE) Alcino Baris hatete, lansamentu resenseamentu eleitoral ho atualizasaun baze dadus ba eleisaun ho karakter husi resensiamentu obrigatoriu hodi kontinua no atualiza ba kada eleisaun tuir konstituisaun  RDTL artigu 65, númeru 2  kona-ba resensiamentu ne’e obrigatoriu, ofisiál, ida deit, universal no sei atualiza iha eleisaun ida-idak husi konstituisaun RDTL ne’e mak hamosu lei númeru 6/2016 kona-ba resensiamentu Eleitoral.

Tui nia, baze dadus ne'e rasik estabelese ho finalidade legaliza no mantein permanente ba aktual informasaun relativa ho sidadaun eleitor ne'ebé inskrita iha resensiamentu eleitoral.

“Eleitores sira ne'ebé inskrita ona iha baze dadus mak iha direitu hodi ezerse sira nia direitu votus ba iha loron eleisaun. Siknifika katak kredibilidade husi dadus ne'e afeta ba kredibilidade rezultadu absoluta ba eleisaun ne'e rasik,”dehan Alcino.

Prezidente ne’e akresenta, CNE mak akompaña no fiskaliza prosesu resensiamentu eleitoral ba estabelesementu no manutensaun ba baze dadus, tuir konstituisaun RDTL artigu 105 numeru 6 no Lei numeru 6/2016  artigo 12 numeru 3.

Komisaun nasional ba eleisaun sempre halo supervizaun ba prosesu resensiamentu eleitoral no autorizasaun baze dadus ne'ebe STAE organiza iha teritoriu laran tomak.

“Objetivu provizaun refere hodi asegura no garante katak provizaun kartaun eleitoral husi STAE mai to'o eleitores sira tuir duni prinsipiu Lei relasiona ho resensiamentu eleitoral no atualizasaun ba baze dadus,”tenik Baris.

Tanba ne'e, iha supervizaun CNE utiliza formulariu ne'ebe konten iha pergunta hanesan resposta ba supervizaun sira.

Tuir nia, antendimentu husi pesoal STAE nian ba eleitor sira iha ambitu real ne'ebé diak ba kestaun balun liga ba eleitores sira.

Nia esplika, kriteria ba utilizasaun kartaun eleitoral sei presiza sertidaun batismu, bazeia ba CNE nia superviazaun katak utilizasaun sertidaun batismu ba kartaun eleitoral iha posibilidade no tendensia atu labele hamosu iregularidade.

Enkuantu, eliminasaun lista eleitoral mate iha baze dadus eleitor no duplisidade ba kartaun eleitoral ba Lei numeru 6/2016 artigu 34 hatete, STAE mak iha kompetisia hodi halo iliminasaun ofisiozu ba inskrisaun liga ho eleitoral ne'e hotu.

Iha lei ne'e mós fó kompetensia ba Xefe Suku sira hodi haruka lista kada fulan ba STAE, atu nu'une bele  halo prosesa ba eliminasaun.

Aliende, unidade jeografia resensiamentu eleitoral tuir lei numeru 6/2016 hatete, iha teritoriu nasional mak postu administrativu, maibé tuir CNE nia supervizaun hare katak prosesu atendementu ba resensiamentu eleitoral no autorizasaun baze dadus sei atualiza iha kapital, Munisipiu no Postu administrativu sira atu ema hotu asesu ba eleisaun.

Nune’e, ba sidadaun sira ne’ebé iha estranjeiru, CNE ho STAE mak sei kordena ho Ministeriu Administrasaun Estatal (MAE) no Ministeriu Negosiu Estranjeiru no Kooperasaun hodi trasa ba sidadaun sira ne'ebé iha Englatera, Australia, Indonesia no iha fatin seluk tan.

Entretantu, Diretór Jeral STAE, Acilino Manuel Branco hatete, atu reforsa tan rekursu sira iha munisipiu hanesan, material ekipamentus no pesaol sira atu bele halo atendementu masimu liu tan iha Postu Administrativu sira iha Munisipiu.

“Ho lansamentu ohin nian ne’e, bele hahú iha semana oin ba nivel Munisipiu no mós Postu Administrativu sira bele hala’o atendementu ba resenseamentu ba atendementu atualizasaun baze dadus, nune’e ita nia sidadaun sira bele ba rezistu sira nia kartaun atu bele vota iha eleisaun Prezidensial tinan 2022,”hakotu DJ STAE.

 

Asistente Editor: Saturnina da Costa

Rate this item
(0 votes)