Relatóriu ne’e mós aprezenta medida estruturál lubuk ida ne’ebé sei adota ba konkursu iha futuru no rekomenda posibilidade atu instaura (hahú) prosedimentus hodi buka-hatene responsabilidades, kona-ba kondutas ne’ebé bele sai nu’udar violasaun ba devér funsionál ka norma legál sira.
Haree ba irregularidade ne’ebé identifika ne’e, governu liuhusi reuniaun Konsellu Ministru aprova projetu rezolusaun governu ne’ebé etermina anulasaun parsiál ba Konkursu Públiku Admisaun iha Kursu Formasaun Ajente Polísia Nasionál Timor-Leste 2025 no mandatu ba abertura konkursu iha 2026.
Ministru Interiór, Francisco da Costa Guterres hatete, rezolusaun governu ne’e determina repetisaun prova selesaun (kulturál, psikolójika no saúde) ba kandidatu hotu-hotu ne’ebé admitidu iha faze inisiál (prova dokumentál) konkursu nian.
Governu konkorda atu halo reteste ou halo fila fali teste ba de'it ona kandidatura ne'ebé liu tiha ona iha prova dokumentál ne'e, sira ne'e hamutuk rihun 12 resin. Ida-ne'e maka konsellu ministru aprova konkorda no rekomenda katak sira ne'ebé liu ona faze dokumentál sira ne'e maka sei tuir fali teste.
“Mas teste ne'e ohin Konsellu Ministru propoin faze tolu, primeira faze maka prova kulturál, katak teste eskrita eliminatoriu, no teste piskolijika ne'e mós iliminatoriu no ikus liu teste saúde," dehan Ministru Francisco, iha Palásiu Governu, horisehik.
Ministru esplika, iha prosesu reteste ne'e governu deside sei tau fila-fali orsamentu foun ne'ebé nia montante seidauk deside, no prosesu hirak ne'e presiza duni orsamentu nune'e bele la'o ho di'ak. Nune'e mós data prosesu reteste ne'e seidauk deside tanba sei haree uluk lai tomada-de-pose ba Komissáriu asistente Afonso dos Santos no Natercia Eufrásia, hafoin anunsia data reteste.
Nia dehan, iha reuniaun konsellu Ministru mós, MI hetan instrusaun atu nomeia juri foun ida, ho kompozisaun reforsada ida ne’ebé inklui entidade nasionál no internasionál sira ho kompeténsia rekoñesida, no atu kria Komisaun Supervizaun no Fiskalizasaun independente ida, ho partisipasaun parseiru internasionál sira, ho objetivu atu garante transparénsia, legalidade no imparsialidade hosi faze hotu-hotu prosesu nian.
"Ohin Konsellu Ministrus husu mós atu ha'u tenke harii fali juri foun ida, katak juri ne'ebé sei kompostu husi PNTL, GNR Portugál, ASP Austrália no mós Funsaun Públika. Liu-liu bá iha teste eskrita, ne'ebé sei halo ho sistema eletróniku. No harii komisaun supervizaun no komisaun monitorizasaun supervizaun Fiskalizasaun, atu akompaña prosesu ne'e to'o hotu", dehan Ministru.
Nia esplika, Konsellu Ministru mós fó ona kompetensia ba MI atu haree relatóriu hirak-ne'e, nune'e karik iha irregularidade ne'ebé iha, komisaun tenke loke prosesu investigasaun kle’an ba ida ne'e. Se involve krime ruma sei rekomenda investigasaun Kriminál ninia.
Enkuantu Rezolusaun Governu ne’e hato’o mós rekoñesimentu ba dedikasaun no serbisu ne’ebé Komisaun Monitorizasaun no Fiskalizasaun hala’o, hodi destaka ninia kontribuisaun ba salvaguarda kredibilidade instituisaun públika no direitus sidadaun sira nian.