Print this page

FONGTIL husu MS halo reforma fazeadamente ba profisional saude Featured

By Graça de Carvalho Agostu 27, 2025 149
Pesoal saude. Foto:Dok Pesoal saude. Foto:Dok

DILI: Forum Organizasaun Naun Governamental husu ba Ministériu Saude atu halo reforma obrigatoriu ba profisional saude sira tenke ho fazeadamente, katak prepara uluk lai rekursu umanu ne’ebé atu troka molok implementa reforma obrigatoriu.

Deklarasaun husi FONGTIL ne’e relasiona ho planu husi Ministériu Saude (MS) atu hahú implementa reforma obrigatoriu ba profisional saude sira iha tinan 2026.

“Antes Ministériu Saúde atu halo reforma tenke prepara fazeadamente. Formasaun sira tenke la’o. La’ós ohin rekruta, aban halo (reforma), mais tenke tama prosesu orientasaun hodi esplika tarefas servisu sira ho di’ak,” dehan Valentim ba jornalista sira, iha nia kna’ar fatin, Kaikoli, Sesta (22/08).

Iha prinsipiu, nia dehan, reforma ne’e di’ak atu fó oportunidade ba graduadu sira, maibé tenke iha duni planu rekrutamentu foun ba kuandru médiku sira ne’ebé mai substitui sira ne’ebé atu reforma.

“Se iha pessoal balun ne’ebé bele kontínua par sai hanesan mentor ba rekursu foun sira, nafatin konsidera atu tama faze tranzisaun, formasaun sira, akompañamentu sira ba funsionáriu foun sira ne’ebé atu subtitui, sira ne’e tenke iha koñesimentu no konfiansa natoon ho sira-nia skill hodi halo tratamentu."

Ida ne’e, tuir nia, importante mós atu evita má-prátika.

"Reforma ne’e buat ida ke di’ak, maibé Ministériu Saúde tenke mai ho planu ne’ebé ke loloos,” dehan nia.

Molok ne'e, tuir lista husi Komisaun Funsaun Públika, profisional saude kompostu husi infermeiru, parteira no tekniku aliadu hamutuk na’in 100 resin sei tama iha reforma obrigatoriu iha tinan 2026.

Komisaria Komisaun Funsaun Publika (KFP), Anita Tavares informa, iha tinan 2026 KFP sei hahú implementa reforma obrigatóriu iha administrasaun públika.

Reforma ne’e, nia dehan, hanesan pasu ida hodi kontribui ba reforma administrasaun públika inklui mós setór sanitariu.

“Reforma obrigatóriu ne’e sei, hahú ba funsionáriu hotu iha iha Funsaun Públika, indpendentemente husi nian rejime, signifika inklui mós Profisionál Saúde sira. Ami rejista ona katak iha 100 itál, liu-liu Profisioná Saúde mak husi enfermeiru, parteira no tekniku aliadus sira, sei tama no reforma iha tinan 2026, iha Janeiru,” dehan Anita hafoin partisipa iha serimonia komemorasaun loron nasionál saúde ba dala 10, iha Ponte BJ Habibie, Sesta (25/07).

Reforma nu’udar prosesu ida ne’ebé atu halo modernizasaun ba estrutura funsionamentu sira iha setór públiku nian, tanba ne’e atu halo transforma administrasaun públika sai transparente ba nesesidade sosiedade.

Jeralmente, nia dehan, buka atu optimiza jestaun rekursu umanu, mellora kualidade servisu, no promove konfiansa sidadaun sira.

Ba Profisionál Saúde sira ne’ebé sei halo reforma obrigatóriu ne’e mak sira ne’ebé ho idade tinan 65 ba leten.

“Komisaun Funsaun Públika rekoñese dedikasaun Profisionál Saúde sira hotu, husi sira ne’ebé kle'ur liu no sira ne’ebé foin hahú, ba imi-nia kontribuisaun hodi exelente lori saúde ne’ebé besik ba ema hotu,” dehan nia.

Entretantu, Diretór Jerál Koorporativu, Ministériu Saúde, Valentino Marcal informa, tuir dadus provizoriu profisionál saúde na'in 40 mak sei tama reforma obrigatóriu iha tinan 2026.

"Sira ne'ebé mak atu ba reforma ne'e balun enfermeiru, balun parteira, balun tékniku aliadu i balun rejime jerál no mós administrativu sira ne'e hotu.”

“Reforma obrigatóriu ne'e ha'u seidauk bele hatene tanba ami sei hein hela husi munisípiu sira mai lai, atu reforma ne'e ami avizu ona ba Munisípiu hotu-hotu atu hato'o sira-nia ema ne'ebé mak atu tama ba reforma ne'e iha 2026," dehan Valentino, Sabadu (19/07).

Rate this item
(0 votes)
Last modified on Kuarta, 27 Agostu 2025 17:38