Print this page

BCTL: Osan sentavus 200 sei seguru atu uza, osan falsu minimu tebes Featured

By Vascolino Germano Marsu 20, 2026 192
Governadór BCTL, Helder Lopes. FOTO: Media BCTL Governadór BCTL, Helder Lopes. FOTO: Media BCTL

DILI: Banco Central de Timor-Leste konfirma katak moeda sentavus 200 ne’e nafatin seguru no legál hodi uza iha tranzasaun loron-loron, maski iha preokupasaun ne’ebé hato’o kona-ba sirkulasaun osan falsu.

Governadór BCTL, Helder Lopes, fó sai katak númeru osan falsu ne’ebé deteta ki’ik tebes kompara ho totál moeda ne’ebé sirkula.

"Ha'u fó dadus uitoan ba ita-boot sira katak kuantidade osan sentavus 200 ne'ebe sirkula iha ita-nia ekonomiku besik milaun $5, no osan ne'ebé ami konsege deteta la to'o kuantidade $60,” dehan nia ba Jornalista sira, iha Hotel Timor, Kuarta (18/03).

Atu solusiona problema ne'ebé iha, Helder dehan, BCTL utiliza mekanizmu sira hanesan halo sosializasaun, vizilansia, no dijitaliza sistema pagamentu.

"Sosializasaun ba entidade komersiais, liu-liuloja no abastesimentu sira ne'ebé rejeita  ita-nia osan sentavus 200 hodi hato'o katak laiha razaun atu rejeita. Kuandu la simu mak banku identifika osan ne'e di'ak, governu liu husi MCI sei foti medida apropriadu ba sira no mós bele suspende sira-nia negosiu," Helder afirma.

Medida daruak mak husu ema hotu kontinua halo vizilansia, karik identifika osan falsu informa ba autoridade seguransa atu investaga ema ne'ebe ho intensaun at produs osan falsu.

Ba datoluk, BCTL sei dijitaliza sistema pagamentu, nune’e ba futuru bele halo pagamentu liu husi telefone, nune'e bele hamenus ema produs osan falsu.

Daudauk ne’e, nia hatutan, empreza finanseiru barak mak uza ona sistema pagamentu dijital.

"Ba sira ne'ebé iha konta bankaria no ATM bainhira ba kompra iha loja bele uza kartaun ne'e atu utiliza ba pagamentu,” dehan nia.

Molok ne’e, Diretór Ezekutivu Polísia Sientífika Investigasaun Kriminal(PSIK), Vicente Fernandes e Brito hatete, nia parte ho kooperasaun husi entidade kompetente sira daudauk ne’e halo prosesu investigasaun hodi hatene loloos orijenhusi osan falsu sentavus 200.

“Kona-ba intervensaun ba moeda falsu ne’e, agora PSIK koordena ho entidade kompetente sira atu halo investigasaun. Prosesu investigasaun la’o hela,” dehan Vicente ba jornalista sira, iha edifísiu Serviço de Formação Jurídica e Judiciária (SFJJ), Kaikoli, Segunda (16/03).

Tuir nia, to’o agora PSIK seidauk halo levantamentu autus krime, tanba ekipa investigasaun seidauk simu keixa formal ruma kona-ba kazu ne’e.

“To’o ohin loron seidauk iha levantamentu autus krime. Ita seidauk simu keixa ruma, maibé ami sei rekolha informasaun sira, depois prepara atuasaun tuir prosesu legal,” nia hateten.

Maski nune’e, PSIK promete sei kontinua buka tuir autor sira ne’ebé suspeita envolve iha produsaun no distribuisaun osan falsu ne’e.

“Ita sei koordena hodi buka tuir suspeitu sira. Maibé se atu lori kazu ne’e ba Ministériu Públiku, tenke iha provas ne’ebé sufisiente,” nia esplika.

Vicente akresenta, informasaun balun kona-ba osan falsu ne’e hahu sirkula iha media sosial, maibé PSIK presiza rekolla provas ofisiál sira tuir prosedimentu legal molok halo investigasaun kle’an liu tan.

Rate this item
(0 votes)