Print this page

Alarma ekonomiku: Tokon $800 suli sai, tokon $100 de’it mak tama Featured

By Mariano Mendonça Marsu 10, 2026 230
Xefe Bankada PLP, Maria Angelina Sarmento. FOTO: Bankada PLP> Xefe Bankada PLP, Maria Angelina Sarmento. FOTO: Bankada PLP>

DILI:Bankada Partidu Libertasaun Popular hato’o preokupasaun kona-ba dezekilibriu montante osan ne’ebé sai husi no tama mai Timor-Leste. Tuir informasaun, kada tinan osan ne’ebé sai husi Timor-Leste kuaze tokon $800, enkuantu osan ne’ebé tama kuaze tokon $100 de’it.

Xefe Bankada PLP, Maria Angelina Sarmento hatete, situasaun ida ne’e hatudu katak Timor-Leste sei depende barak liu ba produtu no servisu husi rai li’ur, enkuantu produtu nasional ne’ebé bele dada osan tama sei limitadu tebes.

“Hanesan horibainhira Governador Banku Setral dehan se la sala $800 milioens mak sai, enkuantu ida ne’ebé mak tama ne’e la to’o $100 milioens.Ida ne’e hatudu katak produtu ne’ebé ita esporta ba rai li’ur ne’e sei mukit tebtebes,” dehan Maria Angelina, iha Parlamentu Nasionál, Sesta (06/03).

Faktu ne’e, nia hatutan, hatudu duni bainhira deputadu sira ba halo fiskalizasaun ba Portu Tibar ne’ebé deteta katak kada fulan ró ne’ebé lori sasan importasaun tama rai li’ur dala 15 to’o 22 kada fulan, kompara ho sasan ne’ebé ró ahi lori sai husi Timor ba nasaun seluk fulan ida dala 4 to’o 5 de’it.

“Ninia selisih ne’e boot tebtebes.Ida ne’e mai husi ne’ebé? mai husi ita ladun halo investimentu iha setor produtivu,” dehan nia.

Nia fó ezemplu, sasan nesesidade baziku sira hanesan foos, mina, no seluk tan 100% husi rai liur.

Atualmente, produtu prinsipal ne’ebé Timor-Leste esporta ba rai liur mak hanesan kafé, nú, kami, no produtu tradisionál hanesan tais no handycrafts, maibé kuantidade ne’e sei limitadu.

Presiza haforsa setor produtivu

Deputada PLP ne’e salienta katak Governu presiza uza rekursu nasionál, liu-liu osan husi Fundu Petroliferu, atu reinveste iha setor produtivu nune’e Timor-Leste bele aumenta produsaun lokal no reduz dependensia ba importasaun.

Nia mós destaca katak asesu ba finansamentu ba kompania lokal, liu-liu iha agrikultura, sei limitadu. Banku barak liu prefere finansia projetu infraestruturas kompara ho produsaun agrikultura hanesan hare, batar, fehuk no produtu alimentár seluk.

Durante Governu VIII uluk, PLP tenta implementa programa kreditu suave ho taxa funan ki’ik 3% atu ajuda kompania lokal dezenvolve produsaun husi etapa kuda to’o prosesamentu no merkadu.

“Ita imajina se kompaña 100 ka 200 mak asesu, hira ona mak bele kontribui fila-fali ba reseitas estadu bainhira sira-nia produtu aumenta no kuantidade produtu boot asesu ba merkadu no ema sira atu konsumu aihan no sosa aihan ne’e barak? ne’e automatikamente kontribui mós ba ita-nia reseitas domestikas.Ba ami ne’e la’os notisia foun.”

Aat liu tan, tuir nia, tanba TL laiha auto-sufisiente, no ho situasaun funu iha mediu oriente sei fó impkatu ba nasaun ninia ekonomia. Tanba bainhira mosu funu, nasaun idaidak sei foku ba sira-nia nasaun no la interese ba nasaun seluk ninia nesesidade.

“Viziñu nia dapur aihan atu iha ka laiha, nia tenke garante uluk ninia populasaun ne’e labele hamlaha.”

Ho situasaun ne’e, TL labele ona sosa nesesidade baziku sira husi nasaun seluk no sei hasoru problema.

“Ita-nia produtu lokal la prontu atu responde auto-sufisiente ka nesesidade iha rai laran, entaun klaru ke se iha impaktu ba ita,” dehan nia.

Tuir nia, loloos durante ne’e governu ho rekursu uitoan husi Fundu Petroliferu (FP), tenke reinveste iha setor produtivu, nune’e bainhira osan iha FP hotu ona karik bele iha aumentu ba reseita domestika, iha auto-sufisiente hodi responde interese domestika, no bele hases aan husi rai kuak fiskal.

Realidade ohin loron, tuir nia, governu hasai osan FP la’os atu finansia projetu ka investimentu ba prazu naruk maibé finansia de’it projetu sira ba responde tinan lima Governasaun.

“Ne’e mak ita-boot sira bele haree liu husi salariu vensimentu selu ba funsionariu kontratadu, termu sertu, asesor, ne’ebé itabele dehan katak pagamentu ida ne’e la sustentavel,” nia dehan.

Iha kapital dezenvolvimentu, alokasaun ne’e halai liu ba projetu infra-estruturas ba estradas no pontes, la’os ba irrigasaun ne’ebé importante atu dezenvolve seitor agrikultura no hasa’e produsaun rai laran.

“Infraestrutura estrada sira tenke di’ak duni maibé kuandu produtu laiha estrada bele di’ak mós ema sei la halo movimentu ba-mai hodi faan sira-nia produtu,” katak nia.

Tanba ne’e, tuir ninia hanoin, programa governu nian kontra produtivu, tanba foku liu ba infra-estrutura estrada no ponte, enkuantu seitor produtivu sira kontinua hakdasak.

“Ema ne’e iha osan no iha karreta di’ak mak sei liu ba-mai.Povu ne’ebé la kuda buat ida, tuur hakmatek iha uma, labele halo tan sira-nia moris ho faan sasan husi setor ne’ebé sira rasik kuda no investe,” dehan nia.

Rate this item
(0 votes)